teater.ee kasutajaks registreerumine võimaldab
- eraisikutel laenutada näidendeid
- autoritel ja tõlkijatel hallata autoriõiguse lepinguid
- teatritel tellida näidendite lavastusõigusi, hallata autoriõiguse lepinguid ja aruandlust, esitada teatristatistikat ja täiendada teater.ee avalikku mängukava
Kasuta sisselogimiseks parooli
See the latest info of Estonian theatre
Lavastused
Kuldne Mask Eestis 2012: Kolm õde
Autor:
Anton Tšehhov
Lavastaja:
Lev Dodin
Väike Draamateater – Euroopa Teater, Sankt-Peterburg
Kunstnik: Aleksandr Borovski
Lavastaja: Valeri Galendejev
Valguskunstnik: Damir Ismagilov
„Kuldse Maski 2012“ preemia nominent – draamateatri parim suurvormi etendus; parim lavastajatöö – Lev Dodin; parim naisosatäitja - Jelizaveta Bojarskaja; parim meesosatäitja – Aleksandr Zavjalov
Mängivad: Jelizaveta Bojarskaja, Pjotr Semak, Tatjana Štšuko, Sergei Vlassov, Aleksandr Zavjalov, Sergei Kozõrev, Sergei Kurõšev jt.
Etendus kestab koos vaheajaga 3 tundi
Selle teatri esituses ei ole Tšehhovi lugu õdedest nende unistuste ja lootustega, armastuse ja kannatustega üldse meile harjumuspärase Tšehhovi lavastuse moodi. Misanstseenide range iluga haakuv askeetlik lavakujundus annab kätte süžeeliini, mis kätkeb endas kogu 20. sajandi saatust. Lavastuses ei ole häid ega halbu tegelasi, tundub, et ka kõige kiuslikumalt oma õigusest kinnihoidvatel tegelastel on õigus, kõik nad on õnnetud ja üksildased. Sellega on loodud erakordselt õrn üldinimliku teineteisemõistmise ja armastuse atmosfäär.
Kunstnik: Aleksandr Borovski
Lavastaja: Valeri Galendejev
Valguskunstnik: Damir Ismagilov
„Kuldse Maski 2012“ preemia nominent – draamateatri parim suurvormi etendus; parim lavastajatöö – Lev Dodin; parim naisosatäitja - Jelizaveta Bojarskaja; parim meesosatäitja – Aleksandr Zavjalov
Mängivad: Jelizaveta Bojarskaja, Pjotr Semak, Tatjana Štšuko, Sergei Vlassov, Aleksandr Zavjalov, Sergei Kozõrev, Sergei Kurõšev jt.
Etendus kestab koos vaheajaga 3 tundi
Selle teatri esituses ei ole Tšehhovi lugu õdedest nende unistuste ja lootustega, armastuse ja kannatustega üldse meile harjumuspärase Tšehhovi lavastuse moodi. Misanstseenide range iluga haakuv askeetlik lavakujundus annab kätte süžeeliini, mis kätkeb endas kogu 20. sajandi saatust. Lavastuses ei ole häid ega halbu tegelasi, tundub, et ka kõige kiuslikumalt oma õigusest kinnihoidvatel tegelastel on õigus, kõik nad on õnnetud ja üksildased. Sellega on loodud erakordselt õrn üldinimliku teineteisemõistmise ja armastuse atmosfäär.