Rahvaste Teater, Moskva
Preemia 'Kuldne Mask' 2020 kandidaat kategooriates 'Parim draamaetendus, suurvorm', 'Parim lavastaja', 'Parim naisosatäitja (Ksenia Rappoport)', 'Parim meesosatäitja (Jevgeni Mironov, Vitali Kištšenko, Igor Gordin)'.
Näitlejad: Vladimir Bolšov, Dmitri Lõsenkov, Ilja Isajev, Aleksei Vertkov, Nelli Uvarova, Marina Drovosekova, Svetlana Ivanova-Sergejeva, Vitali Kištšenko, Igor Vernik, Veniamin Smehhov
Sünkroontõlge eesti keelde
Maailma intellektuaalse eliidi esindajad, kaasaja parimad ajud kogunevad konverentsile Kopenhaagenisse, et arutada valulikku 'Iraani probleemi' – õiguste ja vabaduste rikkumisi ning kõikvõimalikke konflikte Lähis-Idas. Tasapisi lähevad arutelud tragöödiast, mis Lähis-Ida regioonis on toimunud, üle jutuajamisteks isiklikel ning väga intiimsetel teemadel.
Ivan Võrõpajevi lavastuse 'Iraani konverents' tegevuskohaks on Taani, aga see on samasugune tinglik Taani nagu Shakespeare’i Helsingor. Lavastaja Viktor Rõžakov kulgebki mööda neid autori assotsiatsioone – enne etenduse algust vilksatavad ekraanil read 'Hamletist'. Kõigist politiseeritud ja mitte-politiseeritud repliikidest saaks siin kõige sobilikumaks sakraalne 'Sõnad, sõnad, sõnad'. Võrõpajevi kangelased räägivad palju, sest, tõsi, peale sõnade neid muud polegi. Meie ees on kümme monoloogi, mis ainult haruharva lähevad üle redutseeritud dialoogiks. Igaüks, kes astub mikrofoni juurde, on valmis arutama 'Iraani probleemi', kuid juba pärast esimesi sõnu läheb jutt sassi. Väljapeetud islami-asjatundja läheb raevu, kui räägib oma 'sisemisest maatriksist'; tulihingeline endine ajakirjanik, praegune riigi esileedi, konstateerib endas ja oma kaasmaalastes õnnetunde puudumist; raevukas aktivist nõuab iga planeedi elaniku puhul nelja põhiõiguse tunnustamist; sisenduslik hingekarjane selgitab teistele, milliseid piiranguid jumal ja usk inimesele seavad: küüniline kirjanik nõuab, et asjadele tuleks vaadata lihtsamalt. Kõige kauem ootab oma esinemist – poeetilist ja relvitukstegevat – ainus külaline, kes sedasama 'põhiprobleemi' esitab – selleks on iraani poetess, kes oli pool-lapselike luuletuste eest 20 aastat koduarestis.
ajaleht Kommersant