Lavastused

Muusikaline komöödiateater (Sankt-Peterburg)

R. L. Stevensoni jutustuse „Kummaline lugu doktor Jekyllist ja härra Hyde'ist" motiividel

Lavaversiooni autorid Steve Cuden ja Frank Wildhorn

Libretto ja luuletused Leslie Bricusse

Orkestreering Kim Scharnberg

Arranžeering Jason Howland

Muusikajuht ja dirigent Aleksei Nefedov

Koreograaf Akos Tihanyi

Lavakujundus Chёrs Kel

Kostüümikunstnik Annie Fyuzer

Näitlejad Kirill Gordejev, Rostislav Kolpakov, Ivan Ožogin, Agata Vavilova, Natalia Dijevskaja, Jelena Gazajeva, Vera Svešnikova, Konstantin Kitanin, Aleksandr Suhhanov, Andrei Matvejev, Vjatšeslav Stõps, Igor Korol, Georgi Novitski, Manana Gogitidze, Jelena Zabrodina, Sergei Braga, Dmitri Petrov, Aleksandr Šaporov, Aleksandr Lenogov, Maria Petšenežskaja, Maria Rešavskaja, Andrei Karh, Viktor Tšubarov, Vassili Gluhhov, Denis Konovalov, Daniil Kulikov, Nikolai Kabin, Makar Korolev, Gavriil Kudrjašov, Viktoria Stepanova, Polina Filimonova & Aleksei Vassiljev

Lavastus valmis kompanii Music Theatre International (MTI) loal.

Frank Wildhorni ja Leslie Bricusse'i muusikali „Jekyll ja Hyde" tuntakse läänes juba üheksakümnendate algusaastatest. Peterburis lavale toodud „Jekyll ja Hyde" on selle muusikalavastuse originaalversioon. Kuigi mitte ühelt lavalt teisele üle kantud, vaid spetsiaalselt Miklos Gabor Kerenyi (KERO) poolt Muusikalise komöödiateatri tarbeks loodud lavastus. Peterburis juba mitu operetti lavale seadnud ungari lavastajat KERO't tuntakse oma kodumaal eelkõige just muusikalilavastajana ...

KERO on suurepärane meister. Ta lahendab tõsised, isegi traagilised stseenid, sekkumata sealjuures absoluutselt muusikali stiili selle parimates ilmingutes, tajudes meisterlikult lavaruumi, jätmata tähelepanuta vaatemängulisust või loo rütmilist kulgu ...

„Jekyll ja Hyde" on absoluutne muusikateater, kus tegevus lähtub muusikalistest numbritest, kus Aleksandr Nefedovi juhatatav orkester peab aktiivset dialoogi laval toimuvaga; seal lauldakse hästi ja loomulikult käitutakse vastavalt väljendusrikkale plastikale; muusikal, kus Chёrs Keli graafiline lavakujundus ja Peter Somfai rafineeritud valgustus on suutelised muutma hetkega atmosfääri ja meelestust. Siin on kõik orgaaniline ja meisterlik, lihtsamalt öeldes – andekas. Sellepärast ei jäta ka loo traagiline finaal lootusetuse tunnet.

Seda projekti ootasid väga nii tavavaatajad kui ka professionaalid. Esietendus näitas, et teater tabas otse kümnesse: uus lavastus avaldab muljet nii visuaallavastusliku jõulisuse kui ka muusikalise juhi meisterlikkusega (tundub, et Aleksandr Nefedov on võimeline igasugusteks kangelastegudeks), samuti eredate, täpselt ja oskuslikult välja toodud näitlejatööde poolest.

Frank Wildhorni muusikali pole varem Venemaal mängitud. Keerulise konstruktsiooniga sünge lugu, milles põimub müstika ja psühholoogiline draama, näitlejatelt nõuab see harukordset vokaalmeisterlikkust ja jõulist mänguoskust. Peterburi „Jekylli" kollektiiv on selle kõigega suurepäraselt hakkama saanud.

Lavastama kutsuti ungari lavastaja Miklos Gabor Kerenyi (KERO), kellega sellel teatril on varemgi õnnestunud koostöö olnud, kuigi operetivallas. Lavastaja tõi kaasa peaaegu terve lavastusmeeskonna. Venekeelne tekst pärineb Aleksei Frandettilt, žanrit ja kõiki selle peensusi üksipulgi tundev näitleja ja muusikalide lavastaja, mis sellise töö jaoks just väheoluline ei ole. Tulemuseks on see, et tekst annab maksimaalse täpsusega edasi algupärandi mõtte ja sobitub õnnestunult muusikasse, aidates sellega vokaliste.

"Jekyllis" on väga palju tegevuskohti, kunstnik Chёrs Kel on suutnud tekitada teatud tinglikkuse atmosfääri, olmedetailidesse liigselt laskumata, tuues lavale nii Londoni hämarad tänavad kui ka doktor Jekylli hubase kodu või kõrtsi „Punane Rott", kus töötab Lucy Harris. Ja valguskunstnik Peter Somfai näitlikustab meisterlikult üleminekut doktor Jekylli helgest maailmast kohutava härra Hyde'i valitsetavasse veresauna.

„Jekylli ja Hyde'i" esietendusega demonstreeris Muusikaline komöödiateater järjekordselt oma võimekust saada hakkama kõrgtasemel projektidega. Ja näitas oma oskust tunnetada meie tänapäeva: õudusjutt kibestunud idealistist doktorist kõlab päris tänapäeva muinasloona üksindusest, soovist leida sõpru ja armastust, „ühiskondlikku surve" hävitavast jõust ja suurlinna pöörasest elurütmist, kui linlaste näod moonduvad ühtseks massiks ja nende kontuurid hägunevad linna peale mattuvas udus.

Sündmuse koduleht: http://www.goldenmask.ee