Lavastused

Dirty Dancing on räpasus ja tantsimine eri vormides. Dirty Dancing on vastik hais ja uskumatu ilu. Dirty Dancing on veider orgia. Dirty Dancing on segaduse tekitamine. Dirty Dancing on koristamine. Dirty Dancing on pop. Dirty Dancing on hedonism. Dirty Dancing on pastelsed toonid. Dirty Dancing on tundlik ja majesteetlik. Dirty Dancing on surm.

Lavastuse aluseks on samanimeline tantsufilm. Loodud 80. aastatel, toimub popkultuuri hitiks saanud filmi tegevus 1963. aastal, mil mambo tantsimist peeti räpaseks ja sündsusetuks. See "Dirty Dancing" ei kopeeri mainitud filmi, vaid on lavastus räpasest ja tantsimisest. Töö keskmes on mitmetimõistetav seisund, mille puhul koledaks või eemaletõukavaks peetavad teod võivad ilmneda ilusate või lausa erutavatena. Räpasus ilmneb üksnes korraga vastamisi seatuna. Etenduse ajal tegelevad autorid vormi ja vormituse, korra ja korratusega, luues dramaturgiat igas etenduses uuesti. Iga etendus küünitub kontrollimatu poole, lastes liigutusel, muusikal ja ruumil end ise seesmiselt organiseerida.

Anni Klein on lõpetanud Helsingi Teatriakadeemia lavastajana ning töötanud vabakutselise lavastaja, dramaturgi ja etendajana. Tema töid on esitletud Baltic Circle festivalil, Zodiak - Center for New Dance'is, Soome Rahvusteatris ja Von Krahli teatris. Teda huvitab helikujundus kaasaegses teatris, feminism ning tekst post-dramaatilises kontekstis.

Jarkko Partanen on koreograaf ja etendaja, kes lõpetanud Helsingi teatriakadeemia koreograafia magistriõppe. Eelnevalt on ta õppinud Labani akadeemias Londonis ning MA SODA-s Berliinis. Oma töös keskendub ta koostööle erinevate töögruppidega, otsides uusi võimalusi ja strateegiaid ning jätkates juba alustatud uuringuid ja dialooge inimestega, kellega koos ta töötab.