Lavastused

Kratt on eesti pärimuse järgi üleloomulike võimetega varavedaja. Kuidas teda teha? Kõigepealt valmista käepärasest kraamist krati keha, siis mine sellega täiskuu neljapäeval nelja tee ristile ja vilista kolm korda. Vilistamise peale ilmub kurat ja pakub sulle tehingut: tema annab sinu kratile hinge ja sina lubad, et su oma hing tuleb pärast surma põrgusse. Lepingut tuleb kinnitada kolme veretilga loovutamisega kuradile. Siis ärkab kratt ellu ja täidab kõik sinu käsud. Ent ole ettevaatlik! Kui üritad kratist ennetähtaegselt vabaneda ja sedasi oma hinge põrgutulest päästa, pöördub kratt su enda vastu, süütab majapidamise ja hävitab kogu su vara.

„Kratt” on eesti pärimusel põhinev Eduard Tubina ballett. Esimest korda taheti seda lavastada 1941. aastal Estonias, kuid vastkehtestunud Nõukogude võim ei lubanud rahvusliku sisuga balletti publiku ette tuua. 1943. aastal Vanemuises „Krati” maailmaesietenduse eel vigastasid mõlemad nimiossa valitud baleriinid oma jalga, üks neist – Velda Otsus – koguni nii tõsiselt, et pidi tantsimisest loobuma ja draamanäitlejana jätkama. Kui „Kratt” 1944. aastal viimaks ka Estonias lavale jõudis, laabus kõik suurepäraselt – kuni kuuenda etenduseni. Täiskuu neljapäeval, 9. märtsil 1944 algas kohe pärast kratile hinge andmise stseeni Tallinna pommitamine. Põrguliste grimmis ja kostüümis tantsijad pagesid läbi linna. Estoniat tabas pomm ja teater süttis põlema. „Krati” ainuke partituur hävis. (Hiljem suutis Eduard Tubin partituuri taastada, kuid selleks kulus terve aasta.) 

Lavakunstikooli 28. lennu üliõpilaste iseseisva tööna sündiv „Kratt” ammutab ainest nii mütoloogiast kui teatriloost, kuid otsib muistendites ja balletis kujutatud olukordadele ja tegelastele vasteid meid ümbritsevast reaalsusest. Mis on see vara, mida endale kokku kanname ja mille hävimist paaniliselt kardame? Kui kaugele oleme valmis oma eesmärkide saavutamiseks minema? Kes on need kuradid, kellele täna oma hinge müüme? 

Koreograafia-taustaga lavastajatudengi Ingmar Jõela bakalaureuselavastuses on loo kõrval väga oluline roll liikumisel. „Kratis” kõlavad ka Valter Soosalu just selle lavastuse jaoks loodud laulud.