Lavastused

Kapten, maadeuurija ja kartograaf James Cook sattus jumala rolli asjaolude kokkusattumise tõttu. Sellise olukorra tingis tema päripäeva ümber Hawaii saarestiku purjetamine ja randumine Makahiki pidustuste ajal, soov rõõmuga jumalat mängida ja veel palju muud. Ta võeti vastu kui taassaabunud taevane viljakusejumal Lono, kes ilmus Kealaekekua, mis tähendas “jumalate rada”, lahte, peaaegu otse templi väravasse ujuval saarel, kus kasvasid puud.

See naasmine oli legendides kirjeldatud ja seega oodatud rõõmusõnum teda 1779. aasta 17. jaanuaril hõisates vastu võtmas olnud kümnele tuhandele kohalikule. Nii ei pidanud nad sel aastal Lono ringkäiku teatraalsel moel etendama, vaid jumal ilmus liha luudel ise kohale. Suur laev ja selle puid meenutavad mastid koos täpse ajastusega olid teadaolevalt piisavaks argumendiks havailastele ja esialgu vahvaks väljavaateks ka vaprale kaptenile veeta mõni nädal jumal Lono seltsis ja rollis.

Vähemalt samavõrra piisavaks argumendiks oli selsamal kaptenil saada tapetud ebavõrdses võitluses tagasipöördumise tõttu saarele pärast pidustuste lõppu ja murdunud fokkmastiga laeval, kuna Lono aastaaeg oli vahepeal ümber saanud.

Käesoleva lavastuse eesmärk pole uurida Hawaii ajalugu, vaid vaadelda, kas ja kuidas üks Lääne inimene väitleb end välja teda ümbritsevast keeduveest, kui katla all segab tuld teda mõni nädal varem jumaliku võimu juurde upitanud pealik, kelle hea tuju on ta just jõudnud ära rikkuda.

See on näidend raha tulemisest pealtnäha harmoonilisse ühiskonda, kus pole läänelikud väärtused veel kanda kinnitanud ega ise välja arenenud. Nii et näidendit võib lugeda ka omamoodi allegooriana Eesti või üle maailma jätkuvate kultuuride kokkupõrgete ja Lääneriikide poolsete rahupäästmisaktsioonide teemadel.

Autor-lavastaja Toomas Saarepera aktiivne teatrialane tegevus jääb 15 aasta taha, kui tegutses trupp nimega Teater Paabel. Triloogia „Sannikovi maa“, „Kruppi viimane lint“ ja „Vincent Van Goghi tundmatud aastad“ valmis Toomas Saarepera ja Ervin Õunapuu koostööna. „Noa laeva“ lavastas Saarepera Rakvere teatris, tekst oli ühistöö Ervin Õunapuuga.

Saarepera ja Õunapuu koostöös sündinud teater oli kantud Von Krahli Teatri algusaegade vaimustusest. Nüüd on eesti teatri ja juba ka teatriavangardi jõujooned ümber mängitud. Avangardist enne pärisavangardi teeb come-back’i, kui nii võib öelda.

„Kapten Cook’i keetmine“ on Toomas Saarepera uus näidend, mille autor lavastab Tartu Uues Teatris 2010. aasta alguses suures osas sama trupiga, kellega otsingulised, postmodernistlikud, improvisatsioonilised teatriprojektid katki jäid (Indrek Taalmaa, Kristel Leesmend). Tartu Uus Teater on ideaalne koht nende jätkamiseks või täiesti uueks alguseks. Ka juhul, kui teatripilt on võrreldes 90ndate algusega oluliselt muutunud.