Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

Kaks ema

Teater:
Autor:
Miguel de Unamuno
Lavastaja:
Esietendus:
Esietendus 6. aprillil 2016 Theatrumi saalis
lavastus-pic
Tõlkija Mari Kruse
Kunstnik Riina Vanhanen
Valguskunstnik Priidu Adlas
Helikujundaja Marius Peterson
Koreograafid Tiina Mölder, Elle Türkel

Osades Maria Peterson, Anneli Tuulik, Aleksander Eelmaa, Mare Peterson, Tarmo Song, Helvin Kaljula või Marius Peterson

“Kaks ema” räägib kahest naisest, kes on teineteisest täiesti erinevad, ent kelle vahel on üks ja sama mees. Mehe nimi on Don Juan. Lesknaine ja vallaline neiu võistlemas-võitlemas mehe pärast, kelle võimuses oleks justkui täita mõlema naise unistused. Kummaline, isegi müstiline asjadekäik viib selleni, et ihaldatud soovid saavadki teoks, aga kui õige see on, mis sünnib … Õhku jääb palju küsimusi.

Kaks ema – on seda palju või vähe? Kas peab nende vahel valima? Mida öelda mehe kohta kahe ema vahel? Kas lapsi saab ainult ise sünnitades? Kus on armastus? Kuidas saada surematuks? Kas tegelik õnn on olemas? Kes on looja? Kes saab varanduse? Mis võib lunastada? Mida see kõik tähendab ...

Baski päritolu hispaania kirjaniku ja filosoofi, meie Juhan Liiviga samal aastal sündinud Miguel de Unamuno (1864–1936) loomingut on Eestis uuematel aegadel päris palju tõlgitud. Juhan Liivi ja Miguel de Unamuno vaimumaailma saaks iseloomustada pärast nende surma käibele läinud “eksistentsialismi” mõiste abil. Lähtekohaks on eeskätt konkreetne individuaalne inimelu, mis surma piirides saab olla vaid kordumatu. See mõttelaad eitab põhimõtteliselt ratsionalismi ja materialismi, mis rajavad oma usu abstraktsele tulevikule, tõotades (parimal juhul kunagi-kunagi saabuvat) maist heaolu – otsekui saaks see kedagi õnnelikuks teha.

Vahest just see, et Unamuno mõttemaailm on tulvil vastuolusid ja räägib tihti kirglikult vastu lääne filosoofia peavooludele, seletab tõsiasja, et tema filosoofiline peateos “Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest” (1913) on meie Avatud Eesti Raamatu sarjas üks neist vähestest tõlgetest, millest on tehtud kordustrükk (kirjastus Ilmamaa, 1996, 2008).

Tiit Alte on vabakutseline tõlkija ja lavastaja (sündinud 1962. aastal). Viimase aja näidendite tõlkeid: I. Võrõpajev „Joobnud“ (Theatrum), V. Žerebtsov „Ausammas“ (Rakvere Teater), J. Griškovets „Linn“ (Theatrum). Viimase aja lavastusi: J. Griškovets „Maja“ (Kesk-Eesti Teatritrupp), Euripides „Kükloop“ (Rakvere teatritrupp KaRakTer), A. Bereza „Roheline järv, punane vesi“ (Jõelähtme LavaGrupp). Lahutatud. Kahe lapse isa.