Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

Head uut aastat...

Autor:
Rodion Ovtsinnikov
Lavastaja:
Rodion Ovtsinnikov
lavastus-pic
Muusika – Denis Matsujev, Jurij Basmet, Igor Butman.

Peaosades Sergei Garmas, Leonid Jarmolnik
Osades Nikolai Popkov, Darja Belousova, Dmitri Smolev, Aleksander Kahun,  Suvorov, Janina Romanova
Hääl  -  Tsulpan Hamatova

Näidendi autor ja lavastaja Rodion Ovtšinnikov kirjutas näidendi spetsiaalselt duetile Garmaš-Jarmolnik. Trepiplatvormil kohtuvad uusaastaööl kaks endist kursusekaaslast: kooli parim näitleja Mihhail Gromov (Garmaš), kes nüüdseks teenib lisa näärivana abilisena, kandes laiali kingitusi võõrastele lastele, ja keskpärane Kirill Tsander (Jarmolnik), kes on saavutanud positsiooni rügades meelelahutuslikus teleshows. Nad ei armastanud teineteist juba kooliajal, aga praeguseks lausa vihkavad teineteist.
Nendest tühistest võitlustest lavastus räägibki. Mehed võtavad läbi kõik tuntud teemad – juudid ja venelased, vaesed ja rikkad, slavofiilid ja läänekummardajad, hukas noorsugu, mõttetud arstid ja lisaks maiuspalana ka teatrikriitika. Tekstid tunduvad tuttavana, sest me ise räägime tihti samadest asjadest. See on just seesama jõudeelu, mis asendab meile inimliku suhtlemist. Jarmolnik ja Garmaš annavad selle edasi hasardi, näitlejameisterlikkuse ja orgaanikaga, et tundub nagu mängiksid nad iseennast. Aga see on ainult esmapilgul.
Oskus teist kuulata ja kuulda, nautida partneri meisterlikkust, just selles ongi asi. Inimest saab armastada siis, kui lihtsalt istuda tal kõrval, tunda kaasa, rõõmustada, laulda ja võtta koos napsi. Seesama lüürilise sisemine süžee esitavad kaks suurepärast näitlejat. Ja vaatajad naeravad kui nende kangelased vihast karjuvad, tahtes vaenlasele vastu nägu anda. 

Lavastuse initsiaatoriks oli Leonid Jarmolnik, kes kolmekümneteist aastase vahe järel otsustas uuesti esineda teatri „Sovremennik“ laval. Publik, kes võttis etenduse soojalt vastu ja lahkus saalist rahulolevas meeleolus, ei olnud mitte ainult naermisest väsinud, aga ka vaimustatud sõnadest ja mängust. Näidend räägib tänasest päevast, inimestest, keda pole mitte vaja lihtsalt mäletada, aga kellest on mida mäletada. Tähendab etendus puudutab südant.