Kunstnik: Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiaeriala üliõpilane Mari-Anne Pikk
Eesti Näitejuhtide Teatritrupi juht: Viivi Metslaid
Projektijuht 2013. a: Ruth Grünthal
Mängivad inimesed Eestimaa eri paigust, kes ise juhendavad kohtadel harrastusteatreid ja oma teatritruppe. Nimiosades Ülo Sild Kuimetsast ja Margus Mankin Suure-Jaanist. Teistes rollides Leo Valdvee Albust, Ane Purgas Viljandist, Tiit Tammleht Albust, Jaak Eamets Pärnust, Avo Aedma Mustlast, Ivar Viil Saaremaalt Tornimäelt, Mihkel Vinogradov Mõisakülast, Romet Allese Moostest, Kalli Rõõmusaare Pärnjõelt, Merle Ervin Pärnjõelt, Aire Arge Varblast, Anne Saar Mõisakülas, Helje Basihhina Saaremaalt Tornimäelt, Helje Põvvat Põlvast, Krista Mustonen Vändrast, Astrid Allese Moostest, Tuulike Mölder Võrumaalt, Maarika Koks Kundast, Merike Kiivit Viljandimaalt, Maie Ervin Pärnust, Urve Sepp Saaremaalt, Lembit Kopso Väike-Maarjast, Riina Mankin Suure-Jaanist.
Neid ühendab kuulumine „Eesti Näitejuhtide Teatritruppi“ mis igal suvel juba 17 aastat kutsub Eestimaa erinevates kohtades rahvast teatrisse.
Näidendist:
Bertolt Brecht oli oma naistest kaaskonnaga 1940. aastal sõja eest põgenedes jõudnud eesti-soome kirjaniku Hella Wuolijoki mõisa Marlebäckis. Hella jutustas Brechtile oma sugulasest Juntilast ja tema imepärastest viinahankimiseretkedest. Tutvustas oma komöödiat mõisnikust, kes purjuspäi armastas inimesi ja kainelt muutus jäigaks ning pragmaatiliseks. Wuolijoki töötles näidendit koos Brechtiga, nad muutsid karaktereid värvikamaks, situatsioone teravamaks nii, et kokku sai populaarne „Härra Puntila ja tema sulane Matti“. See on lugu mõisnik Puntilast, kes kaine peaga tahab oma tütart diplomaadile mehele panna ja pehme peaga ei taha väimeest silmaotsaski sallida. See on lugu sulasest Mattist, kes püüab Švejki moodi hambamehena elus nutikuse ja naljaga läbi tulla, ent jääb temagi vahele. See on lugu Puntila tütrest Evast, kes tahab olla vaba ja vallatu, aga muutub kaubaks temagi.
See on lugu paljudest soome inimestest ja selles loos on nii juttu kui laulu.