Lavastused

See on leebe huumoriga, elujaatav, lootust ja lohutust jagav lavatükk, kus kaks põlvkonda  eri maailmadest kohtuvad.

Grace Stilesi vaated elule on lihtsad nagu loodusseadused. Grace on eluterve maanaine, kuigi  oma pika elu jooksul on ta üle elanud palju valusaid kaotusi. Eluõhtul soovib vähihaige Grace saabuva lõpu vastu võtta üksinda, talle kuulunud talumaadel asuvas väikeses majakeses. Grace keeldub igasugusest kõrvalisest abist ja kaastundest.
Gloria saabub talukohta vabatahtliku hospiitsina, et vana naise eest hoolt kanda ja tema elu lõppu kergendada. Ta on hüljanud oma peadpööritava karjääri suurlinnas ja asunud koos advokaadist abikaasaga elama ääremaale. Hospiitsitöö on Gloriale võimalus pikendada oma isiklikku leina ja on teatav side kaotatud pojaga.

Esmapilgul väga vastandlike naiste vahel areneb tasapisi teineteisemõistmine ja nende tärkav sõprus kasvab omamoodi eneseavastamise teekonnaks, tõstatades kõigile tuttavaid küsimusi religioonist, inimsaatuste õiglusest või ebaõiglusest, kahtlustest elatud elu hinnates ja neid kahtlusi ületades. Kõik me oleme siin vajalikud, kõik me oleme lülid ühes suures ilmaketis.