Lavastused

"Falstaff" on lüüriline komöödia, mis pakatab heast huumorist, dünaamilisest süžeest ja õrnadest armastusstseenidest, mis kannavad Verdi küpse loomingu geniaalsuse pitserit.

G. Verdi koomilise ooperi kontsertettekanne
Arrigo Boito libreto Shakespeare'i näidendite "Windsori lõbusad naised" ja "Henry IV" ainetel
Maailmaesietendus 9. veebruaril 1893 Teatro alla Scalas

Dirigent Arvo Volmer 

Giuseppe Verdi "Falstaff" on külluslik ja rõõmsameelne ooper Shakespeare'i komöödia "Windsori lõbusad naised" ja ajaloolise näidendi "Henry IV" ainetel. "Viimaks on mul õigus naerda pärast seda, kui olen tapnud nii palju tegelasi," ütles Verdi oma viimase ooperi kohta. Kogu elu oli Verdi püüdnud kirjutada koomilist ooperit, leidmata õiget materjali. Kui mitte arvestada Verdi nooruspõlve ebaõnnestunud katsetust ooperiga "Kuningas üheks päevaks" (1840) on "Falstaff" ainus koomiline ja üldse viimane ooper helilooja sulest.

Sir John Falstaff on kogenud suli, kellel pole vastutustunnet ega moraalseid põhimõtteid. Sellegipoolest on ta seltskonnalõvi, keda armastatakse tema ürgse elurõõmu pärast. Ooperi keskmes on tema püüdlus leida oma rahalisele kitsikusele lahendus, kasutades ära kaht jõukalt abielus olevat daami. Falstaff kirjutab kummalegi naisele identse armastuskirja, arvates et sellega on asi korras. Kuid tema "ohvrid" pole rumalad: nad avastavad Falstaffi pettuse ja otsustavad alatule mehele õpetust anda …

"Falstaff" on lüüriline komöödia, mis pakatab heast huumorist, dünaamilisest süžeest ja õrnadest armastusstseenidest, mis kannavad Verdi küpse loomingu geniaalsuse pitserit.