Loevad Peeter Sauter, Tõnu Õnnepalu, Piret Krumm ja Pääru Oja.
Lugemist juhendab Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater).
Peeter Sauter näidendist: “Külalisetenduste käigus lähevad teatrikostüümide riidepuud, millel näitleja nimi, teinekord vahetusse. Nii asub üks riidepuu rändama ja võib mööda teatreid ringi liikuda veel aastaid pärast näitleja surma. Noor näitleja aga avastab oma kostüümi vana korüfee riidepuult.
Muide, selleteemalise näidendi idee andis Tõnu Saar.
Olukorda, kus näitleja istub garderoobis, napsitab ja keeldub lavale minemast, kuna nii tükk kui ka tema osa selles tunduvad mõttetud, nägin pealt aastaid tagasi. Küll nähti vaeva, et näitlejat lavale saata. Aga tema oli endas kindel ja ei läinudki.
Etendus käib. Teatri näitlejate garderoobis jagelevad kaks sõpra. Üks neist, läbikukkunud näitleja, keeldub lavale minemast, teine, edukas uustulnuk teatris, üritab olukorda päästa.
Tasapisi selgub, et olulisem kui konkurents näitlejatena on maadejagamine armastuseseasjades. Tõsisemas identiteedikriisis on hoopis päästja, kes kannab kaasas püstolit ja mõtiskleb enesetapust.
Ja kui juba püstol on laval, hakkab see ka paukuma.”