Tõlkija: Laura Talvet.
Osades: Ain Lutsepp, Pääru Oja, Ivo Uukkivi ja Uku Uusberg.
Juan Mayorga on oma põlvkonna üks populaarsemaid Hispaania näitekirjanikke, kelle näidend „Lõputu rahu“ on esimene, mida eesti teatris kuulda saab. Eesti Draamateatri 7. mai Esimesel lugemisel on kohal ka Juan Mayorga ise. Vestlust autoriga juhib Merilin Kotta ning arutelu tõlgitakse eesti keelde. Ettelugemisel tutvustatakse ka Hispaania Suursaatkonna ja Eesti Teatri Agentuuri poolt välja antud vastset hispaania ja katalaani näidendite kogumikku.
Mayorga (sündinud Madriidis 1965) hariduslikuks taustaks on filosoofia (doktoritöö Walter Benjamini ajaloofilosoofiast) ja matemaatika (mida ta aastaid ka õpetas). Ta on Madridi teatrikõrgkoolis olnud dramaturgia, mõtteloo ja sotsioloogia õppejõud. Mayorga on võitnud mitmeid teatriauhindu, üks väärikamaid nende hulgas on Hispaania rahvuslik teatriauhind 2007. a. Ta on hispaania teatri tarvis adapteerinud klassikuid (Ibsen, Shakespeare). 1993. a osales ta El Astillero teatri asutamises ning teeb sellega praegugi koostööd. Tema näidendeid on tõlgitud ligi kahekümnesse keelde ning lisaks Hispaaniale lavastatud enam kui kolmekümnes riigis. Näidendi „Poiss viimasest reast” (El chico de la última fila, 2006) põhjal valmis 2012. aastal film „Kodus” (Dans la maison, režissöör François Ozon), mis on linastunud ka PÖFF-il.
Juan Mayorga teater on eelkõige ideede teater, mille tähtsaimaks väljendusvahendiks on sõna. Ta pöördub näidendeis sageli ajalooliste teemade, tegelaste ja motiivide poole, mistõttu tema teoseid paigutatakse ühisnimetuse „ajalooline teater” raamidesse. Kirjanik on arvukates intervjuudes ja teoreetilistes artiklites selgitanud, et tema eesmärgiks ei ole kunagi üksnes minevikupiltide silme ette manamine ega faktitruu esitamine, vaid äärmuslike olukordade kaudu üldinimlike kogemuste väljendamine. Mayorga on iseloomustanud oma autoripilku muu hulgas kui seismograafi, mis püüab tabada humanistliku kooskõla pinna all hiilivaid julmuse ja ebainimlikkuse maavärinaid. Ta teemad on seetõttu tihti sünged ja varjule jäävad nagu laste väärkohtlemine, rassism, vaesus või poliitiline silmakirjalikkus. Mayorga filosoofitaust räägib tema teostes olulisel määral kaasa: mõned ta tegelased ongi filosoofid, mõned kannavad filosoofide nimesid ja mõned tsiteerivad neid. „Lõputu rahu“ pealkiri on pärit Immanuel Kanti 1795. a esseest „Lõputu rahu. Filosoofiline visand“, kus Kant arutleb, kas on võimalik saavutada lõputult kestvat rahu ja milliseid tingimusi selleks täita tuleks.
Näidendis „Lõputu rahu“ toimub riikliku terrorismivastase võitluse komando K7 komplekteerimine. Ideaalsel töötajal, keda komandosse otsitakse, tuleb halastamatult võidelda igaühe vastu, kes võib ohustada maailma rahu. Kaalul on konkurentide isiksused, kogemused, ambitsioonid, tõekspidamised. Testide vaheaegadel on lõppvooru pääsenute omavahelisteks vaidlusteemadeks moraal ja lääne demokraatia, terrorismile vägivallaga vastamine ja inimese humaanne kohus. Millal on vägivald „õigustatud“, isegi terrorismikahtluse puhul? Muide, see on jälituskoera töökoht ja omavahel konkureerivadki koerad! Kas töökonkursi võidab erakordse lõhnatajuga rotveiler Odin, või filosoofist saksa lambakoer Immanuel, või käsku täitma harjunud ja mitte kunagi küsimusi esitav krants John-John? Konkurssi läbi viivat Inimest aitab K7 kuulus veteran, lombakas ja poolpime labrador Casius.