Esimene lugemine: Katrin Laur "Elu ja armastus", stsenaarium (A. H. Tammsaare romaani põhjal) 2. aprillil kl 19.00 Maalisaalis
Loevad Mari-Liis Lill (Irma) ja Indrek Sammul (Rudolf), Tõnu Aav, Ülle Kaljuste, Kersti Kreismann, Lauri Lagle (külalisena), Kristiina Hortensia Port (külalisena), Viire Valdma.
Lavastajana juhendab Katrin Laur
“Elu ja armastuse” järgi filmi tegemise mõte tuli Katrin Lauril ammu, 2. aprillil loeme teile ette stsenaarium neljanda variandi. Romaani järgi stsenaariumi kirjutamine ei ole kerge, ei ole lihtne ära tunda, mida välja jätta ja mida sisse võtta, selleks et romaani sajad leheküljed mahuks filmi pooleteise tunni sisse. Mis on see kõige olulisem sõnum, mis ei ole 80 aastaga vananenud ja kõnetab tänase päeva vaatajat samuti kui romaani ilmumise aegset...
Katkend stsenarist Katrin Lauri filmi-idee tutvustusest:
Alguses on Tuhkatriinu lugu: vaene maatüdruk Irma (18) tuleb suurde linna, et siin oma töökuse ja tublidusega läbi lüüa ja hakkama saada. Ta on tõesti tubli ja ka auahne, seda näitab juba ta suurepärane gümnaasiumi lõputunnistus. Suures linnas on raske, tööd ei ole ja inimesed, kellega Irma tööotsingutel kokku puutub, on kõike muud kui toetavad. Lõpuks läheb Tuhkatriinul aga veel palju paremini kui ta lootagi julges – ta kohtab Printsi, Rudolfit (40), Prints hakkab teda armastama ja abiellub Tuhkatriinuga.
Siin lõpeb muinasjutt, ja filmi esimene vaatus.
Keegi ei ole kunagi rääkinud sellest, mis sai edasi, kui Printsi ja Tuhkatriinu pulmad läbi olid ja külalised koju läksid. Kuidas nad elasid ja kas nad tõesti olid iga päev õnnelikud?
Tammsaare romaan „Elu ja armastus“ (ilmus esmakordselt 1934. aastal) on just sellest ja ma ei eksi, kui ütlen, et see on kindel märk, et Tammsaare oli väga teadlik selle loo müütelõhkuvast võimust. Tammsaarest on tehtud klassik selle sõna tolmusevõitu tähenduses (üks põhjustest, miks tänapäeva noored inimesed tema raamatuid lugenud ei ole) 70 tema surmale järgnenud aastaga, kui ta ennast ise enam kaitsta ei saanud.
Elus Tammsaare oli kriitiline (kodanliku) ühiskonna suhtes, abielu institutsiooni, naistele ja meestele etteantud rollide ja armastuse endagi suhtes. Tammsaare nagu kõik tõeliselt suured kirjanikud nägi inimeses korraga nii kõrget kui madalat, mis muidugi ei seganud teda inimest ja oma tegelasi armastamast.
Tammsaare romaan „Elu ja armastus“ on ideaalne vundament näitamaks lähedalt ja täpselt noore naise esimest kirglikku armastust, milles seksuaalsus loomulikult olulist rolli mängib.
Režissöör ja stsenarist Katrin Laur („Ruudi“, „Surnuaiavahi tütar“, „Debora Vaarandi aeg“, „Roots, sada aastat sõda ja muusikat“ jt) on sündinud Tartus, üles kasvanud ja koolis käinud Tallinnas. Lõpetas 1982. Moskva Kinoinstituudi mängfilmi režissöörina legendaarse näitleja ja režissööri Sergei Gerassimovi juures. Samal aastal emigreerus Saksamaale. Elanud kaua Saksmaal, Münchenis ja Berliinis, viimased kümme aastat suuremalt osalt Eestis. Olnud kolm aastat Balti Filmi- ja Meedikoolis stsenaristika dotsent, alates 2011. aastast professor Kölni Meediakunsti Kõrgkoolis.