Lavastused

Théâtre Vidy-Lausanne, Musée des phrases (Lausete muuseum)

ANDRÉ WILMS (Prantsusmaa)
MONDRIAAN QUARTET (Amsterdam)
Heleen Hulst (viiul), Annette Bergman (vioola), Edwin Blankenstijn (viiul), Eduard van Regteren Altena (tšello).

Tekstid: Elias Canetti
Idee, lavastus: Heiner Goebbels
Muusika: Goebbels, Šostakovitš, Mossolov, Lobanoc, Scelsi, Bryars, Ravel, Oswald, Crumb, Bach
Lavakujundus ja valgus: Klaus Grünberg
Live video: Bruno Deville
Kostüümid: Florence von Gerkan
Helikunstnik: Willi Bopp

Saksa helilooja ja lavastaja Heiner Goebbels (1952) on viimastel aastatel üks enim rahvusvahelist tähelepanu pälviv uuenduslike muusika ja teatri sünteesprojektide looja.
"Eraritjaritjaka" on Austraalia aborigeenide poeetiline väljend, mis kirjeldab kirglikku igatsust millegi järele, mis on kaotatud, see on ängi või melanhoolia seisund. Päevikutele ja teistele kirjapanekutele põhinedes keskendub lavastus üksikindiviidi maailma tunnetamisele ja tajumisele. Laval on multidimensionaalne segu muusikast, kunstist, teatrist, videost ja kirjandusest, sisaldades viidet ka teadusele ja insenerikunstile.

2004. aastal esietendunud lavastusega kutsub Heiner Goebbels meid mõistatuslikku, kujundirikkasse muusikalisse maailma, mille tekstideks on Elias Canetti lühikesed märkmed. Lisaks Bachi Fuugakunstile kõlab siin 20. sajandi keelpillikvartetimuusika alustades Ravelist ja Šostakovitšist kuni Gavin Bryarsi ja George Crumbini välja, virtuoosse Mondriaan Quartet'i esituses. Selle lavastuse põnev ja alati ennustamatu mõju sünnib tänu Klaus Grünbergi valgustusele ja lavaefektidele ning noore Belgia autori Bruno Deville'i live videole, mis muutuvad iga esitusega ja võimaldavad meil jõuda lähemale André Wilmsi intensiivsele näitlemisele, pannes vaatajat kahtlema, kas jälgitakse näidendit või filmi, kus lõpeb fiktsioon ja algab reaalsus.

Toetavad Pro Helvetia, Goethe Instituut, Reseau Varese.