Lavastused

Tõlkija: Ülev Aaloe
Kunstnik: Jaanus Laagriküll
Muusikaline kujundus: Tanel Ingi ja Taago Tubin
Valguskunstnik: Rene Liivamägi

Osades: Egon Nuter, Aarne Soro, Andres Tabun, Kata-Riina Luide, Klaudia Tiitsmaa, Kiiri Tamm, Tarvo Vridolin, Triinu Meriste, Luule Komissarov

Tanel Ingi jätkab oma õnnestunud soome dramaturgia lavastustesarja Sirkku Peltola vaimuka draamaga “Erakordselt heatahtlik mees”.

Selle loo keskmes on Raine – hilisesse keskikka jõudnud südamlik ja tagasihoidlik mees, kes on sunnitud oma elu justkui otsast alustama. Tema töökoht koondati, abielu sai ühel hetkel otsa ning hoole ja armastusega rajatud kodumajas elab nüüd eksnaine koos oma uue elukaaslasega. Mis seal siis ikka. Selline on elu. Raine ei ole kunagi iseennast esikohale seadnud. Pigem vastupidi. Ta on vähenõudlik, rõõmsameelne ja usaldav, alati valmis kaasinimesi aitama. “Annab kasvõi viimase särgi seljast,” öeldakse sellise inimese kohta. Kui tihti me märkame Rainesid endi kõrval? Kas oskame neid hoida ja väärtustada? Kellegi isa, vanaisa, töökaaslane, majanaaber … Oleme me neile vähemalt tänulikud?

Sirkku Peltola on üks enim mängitud soome nüüdisaja näitekirjanikke. Ta on kirjutanud üle kolmekümne näidendi ja teeninud rohkelt auhindu. Oma tekstides, mis on populaarsed ka väljaspool Soomet, kujutab ta sotsiaalseid probleeme ja elulisi olukordi tihti kergelt groteskses võtmes. Eestis on Sirkku Peltola näidendeid lavastatud seni kahel korral: “Soome hobune” 2007. a Eesti Draamateatris (lavastaja Roman Baskin) ja “Väike raha” 2011. a Ugalas (lavastaja Tanel Ingi).

Lavastaja Tanel Ingi: “Rõõmud on need, mis hoiavad elus. Väikesed rõõmud. Igas päevas rõõmu leidmine. Neis näidendites, mida ma olen siiamaani endale leidnud, tegutsevad sellised inimesed, kes tunnevad rõõmu ehk esmapilgul väikestest iseenesestmõistetavatest asjadest. Need inimesed lähevad mulle korda.

Istusime koos hea sõbra Ülev Aaloega. Ülev on need kolm näidendit tõlkinud, mida olen siiani lavale aidanud. Istusime ja arutasime, et mis on see ühendav lüli neis… ja jõudsime koos arusaamisele, et see on soojus ja kargus ühekorraga. Ikka on hea, kui vahepeal külm ka on, ainult soe tüütab muidu ära ja läheb imalaks. Me ikka nagu Põhjamaa inimesed või nii.”