Instseneering, muusikaline kujundus: Rainer Sarnet Kunstnik: Liina Keevallik Osades: Liina Vahtrik, Mari Abel, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Erki Laur, Jimmy
Gorki on lihtne kirjanik, kuuldavasti oli tal haridust kaks klassi. Seepärast võis ta süüdimatult küsida, miks on tööliste elu alati nii raske? Tööliste kätega ehitatakse kõik; lastemänguasjadest hiigelmasinateni, kuid nad on alati viimased elus. Miks?
Gorki paigutab romaanis "Ema" keset 1905. aasta revolutsioonilisi sündmusi harimatu ja üle keskea naise. Tema poeg hakkab vabrikus juhtima sotsialistlikku rakukest. Ema ei saa üldse aru, mis toimub, mis sotsiaaldemokraadid, mis revolutsioon? Kuid ülekohtu mõistmiseks pole mõistust tarvis. Ülekohut tuntakse südamega. Nii ka ema. Keerulised poliitilisised mängud käivad emal üle pea, kuid see ei takista tal ebaõiglust nägemast.
Kuigi revolutsioon kukub läbi ja selle ideed on ammu ajaloo prügikasti vajunud, on jälle rumalad ja üle keskea prouad keskerakonda ja pikettidesse koondunud, jälle itsitavad härrased pihku. Ülekohut mõistusega ei mõista, peab südamega vaatama.
Gorki oli romantik. Ta kasutas erksaid kujundeid. Von Krahli trupp on tulnud kokku, et seda lihtsat vene vanamehe häält eneses kuulata ja helisema panna.
Etenduses kasutatakse ka katkendeid noorte venelaste, vendade Presnjakovide näidendist "Mängides ohvrit".