Lavastused

Koreograafid, lavastajad Jette Loona Hermanis, Johhan Rosenberg

Dramaturgid Juan Pablo Camara, Maarja Tõnisson

Valguskujundajad, tehniliste lahenduste autorid Henry Kasch, Sasha Mirson

Dekoratsioonide ator, kunstnik Matīss Rucko

Kostüümikunstnik Angela Pilliroog

Grimeerijad Martina Gofman, Kerli Soans

Projektijuhid Eneli Järs, Maarja Kalmre

Esitajad Johhan Rosenberg, Jette Loona Hermanis, Eden Olev, Andoni Zamora Txakartegi/Anne Türnpu

 

Kärbitud loodus, kopitanud tantsusammud, marineerima jäänud lootus ja kuivale jäänud kannud. Mokad pakkus, sõnavägi tühi. Läks metsavana kuube silmad pahupidi. Jalatallad veritsevad, pastlad näkku panevad. Lõgisevad sitaseened sandilaulu halavad. Titt on metsast välja saanud, nahk kõdu-sõge. Kadunud ta kõri ja taignaks taotud tõde. Söeks põlend silmad ja ära vettind küür - ta rindade vahel auk on löödud viimsel volbriööl. Hüpper-samet lageraiul, hingevits, mis vaikust kööb. Tasakesi kraaksatades, tahmaid triipe kivvi lööb. Too rotipesa kolle, mis lõhkudes end ehib ja laastades loob - see jäärapäiselt oma kampsunit koob. Veritsevad linnud, me vaarikamoos. Tuhakeerises rämmati ses igaveses loos.

---

Johhan Rosenberg on Muusika külast pärit etendaja ja koreograaf. Lõpetanud Amsterdamis Kunstikooli (SNDO) koreograafia eriala, tantsu- ja muusikaõpingute taustaga. Tema tööd otsivad avastamata alasid varjatud ruumidest, leides uusi vaatenurki sinna peidetud ja hanguma jäetud teemadele. Johhan uurib keele ja identiteedi olemust, mis on aluseks ümbruse loomise protsessis. Toore sõnavara ja mängulisuse kaudu kasutab ta keha, teksti ja heli - kohtumiseks ühtses teadmuses.

 

Jette Loona Hermanis on Eesti ja Läti verd etenduskunstnik, esineja ning koreograaf, õppinud teatrit, tantsu ja muusikat ning lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis SNDO koreograafia eriala. Jette töö igaveseks saatjaks on müstiline transtsendentsus ehk ületavus; igatsusega väljendada afekti. Tugevalt digiajastust mõjutatuna on materjalil karjuv tung enese tsentraliseerimise ning online minapildi raiumise järele, eksponeerides tundelisi narratiive enese ja eksistentsi suhtes. Storytelling kui kontsept, mille alt mitmetähenduslikud suhtumised ning ideed tärkavad.