Lavastused

1970. aastate lõpus elas Vilsandi saarel Aleksander Suuman ka kirjutas seal nende väheste aastate jooksul ühe eesti luule tähtteose, raamatu “Meil siin Hüperboreas”. Teos, koosnedes küll iseseisvatest luuletustest, millest igaüks on omaette pärl, moodustab kokku omamoodi poeemi, isegi eepose. Tegevuspaik: Hüperborea, Thule saar. Kangelane: poeet, kunstnik. Tegevus: teekond (tagasi) iseenda juurde, küpsemine, avanemine. Teekond pole kerge. “Hüperboreast” lavastuse tegemisel lähtusime poeetilise kangelase kahetisest loomusest: ühelt poolt vana tark mees oma heitlustega (Aleksander Eelmaa), teiselt poolt see, kes on luuletajas igavesti noor, otsiv ja lootev, tema värske koidik, kuhu ta otsib (tagasi)teed (Pääru Oja). Et draama leiab aset keset ühe Eestimaa saare (müütiliselt Thule) kõikvõimsat loodust, on lavastuses veel kolmas tegelane: heli, muusika (tšellol Leho Karin). Noor otsib vanaduse tarkust, vana püüab taas leida nooruse värskust. Süntees leiab aset ja kumbki saab uues vabaduses minna edasi oma teed.

Lavastaja Tõnu Õnnepalu
Näitlejad Aleksander Eelmaa ja Pääru Oja