Lavastused

Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigendid: Risto Joost, Mihhail Gerts, Jüri Alperten
Kunstnik: Liina Keevallik
Valguskunstnik: Maldar-Mikk Kuusk
Koreograaf: Claudia Ševtšenko
Lavavõitluskoreograaf: Hellar Bergmann

Prantsuse keeles eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega

Kui "Carmen" 1875. aastal esmakordselt Pariisis lavale jõudis, peeti ooperi süžeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet šokeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast – külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tšaikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: "Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas." Ja tal oli õigus, sest "Carmenist" õhkub tõelise elu hingust, kirge, vabadust ja dünaamikat.

Bizet suri vaid kolm kuud pärast esietendust ega võinud aimatagi, et "Carmenist" saab lühikese aja jooksul ooperiliteratuuri populaarsemaid teoseid, mida mängitakse kogu maailma ooperiteatrites ja et toreadoori laulust ning peategelase habaneerast saavad mitmetele põlvkondadele ooperimuusika sümbolid. Rahvusooper Estonias toob "Carmeni" publikuni eelmisest hooajast tuttav noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahendusega "Così fan tuttest" kujunes hooaja menutükk.

Lavastaja Walter Sutcliffe’i sõnul on Bizet’ "Carmen" mitmepalgeline. "Ooper on segu pingelisest psühholoogilisest draamast ja melodraamast, dokumentaalfilmist ja mustast komöödiast, mida esitatakse kord üld-, kord lähivõtet kasutades. "Carmenis" on nii grandioosse ooperi, intiimse sõnateatri kui ka populaarse muusikaližanri sugemeid. Estonia lavastus mängib nende võimalustega, lastes dokumentaalfilmi jutustavatel elementidel rääkida 19. sajandi Sevillas hargnevat José ja Carmeni lugu."

See on juba kümnes "Carmen" teatri ajaloos.