Lavastused

Paul Hindemithi ooper Ferdinand Lioni libreto E. T. A. Hoffmanni novelli „Mademoiselle de Scudéri“ ainetel
Maailmaesietendus 9. novembril 1926 Dresdeni Semperoperis
Etendused on saksa keeles, eesti- ja inglisekeelsete subtiitritega.

„Cardillac“ (1926) on esimene teos Hindemithi ooperitriloogiast, mis käsitleb kunstniku ja ühiskonna vahelist suhet. Triloogiasse kuuluvad ka „Maalikunstnik Mathis“ (1935) ja „Maailmaharmoonia“ (1957). „Cardillacis“ kõlavad Hindemithi loomingu säravamad ja haaravamad meloodiad, milles avalduvad ooperi jõulisus, ainulaadne ilu ja kohati absurdini viiv ekstsentrilisus. „Cardillac“ oli 1920ndatel üks sagedamini esitatud oopereid, millest sai Hindemithi edukaim lavateos.

Ooperi nimitegelane on kullassepp, kes meisterdab enneolematult imelisi ehteid. Olles neisse haiglaselt kiindunud, tapab ta oma kliendid, et ehteid tagasi saada. Ooperi põhiküsimus keerleb probleemi ümber, kas paljastada linnaelanikele armastatud kunstniku tõeline pale? Kunstniku seos mõrvadega tuleb ilmsiks alles siis, kui Cardillac oma teod üles tunnistab, mispeale hullunud rahvamass ta tapab. Cardillaci tütar selgitab rahvale, et mõrvade taga oli hoopis tema isa suur iluarmastus – sellele järgneb ülistav kiidulaul kunstile ja ilule.

Lavastusmeeskond
Dirigendid: Vello Pähn, Risto Joost, Lauri Sirp
Lavastaja: Vilppu Kiljunen (Soome)
Kunstnik: Kimmo Viskari (Soome)
Valguskunstnik: Anton Kulagin

Osades:
Cardillac, kullassepp: Rauno Elp
Cardillaci tütar: Janne Ševtšenko
Ohvitser: Jyrki Anttila (Soome Rahvusooper)
Kaupmees: Mart Laur
Kavaler: Sergiu Saplacan (Rumeenia)
Naine: Heli Veskus
Marssal: Pavlo Balakin