E. Tamberg ballett "JOANNA TENTATA"
Lavastaja-koreograaf TEET KASK
Solistid: MAREIKE FRANZ Tanztheater Wuppertal Pina Bausch, Susanne Linke Company, Saksamaa;
RIHITO KAMIYA Jaapan/ Saksamaa.
MOSKVA NOVAJA OPERA ORKESTER
Lavakujundus KISA KAWAKAMI Jaapan/UK
Valgus MARGUS VAIGUR
C. Orff "CARMINA BURANA"
MARION MELNIK sopran
MATI TURI tenor
MOSKVA NOVAJA OPERA KOOR JA ORKESTER
TALLINNA POISTEKOOR
Tantsuteater FINE 5
Dirigent ERI KLAS
Koreograafid RENE NÕMMIK JA TIINA OLLESK
Kestus 2.00 vaheajaga.
Eino Tambergi 80. juubeli puhul palusime lavastaja-koreograaf Teet Kasel anda oma nägemus helilooja kloostritemaatikal põhinevast teosest
"Joanna Tentata", mille süžees on oluline osa vaimuliku staatuse ja inimliku armastuse dilemmal. Tegemist on teosega, mis ideaalselt kloostrifestivalile sobib ja millele 15. sajandi “vaimulikud” müürid määratu potentsiaali juurde annavad. Balleti sündmuste aluseks on XVII sajandi Prantsusmaal tõestisündinud lugu Louduni kloostri abtissist Joannast, kes 1634. aastal sattus „kurjade vaimude“ küüsi, hullutas oma käitumisega teisi nunnasid ning põhjustas kahe preestri hukkamise.
Lavakujundus võimaldab valgusega tekitada ruume ja varje, mis aitavad tõhusalt esitleda tegelaskujusid ja nende sisemaailma. Mis toimub laval, toimub ka suurendatud mastaabis varjuteatris. Vaataja ees areneb kaks paralleelset maailma — tantsijate ja varjude oma.
"Carmina Burana" on 13. sajandi benediktiinide kloostrist pärinev käsikiri, mis leiti aastal 1803 Benediktbeuernist Lõuna-Saksamaal. Mungad näevad neis värssides protesti religiooni vastu, paganad peavad seda vaimulikuks luuleks, kuningad võtsid seda meelelahutusena ning keeleteadlaste jaoks tähendavad nad ajalugu.
1935. aastal võttis Carl Orff keeleteadlase Johann Andreas Schmelleri kogutud poeemid ning lõi paarile tosinale ilmalikule tekstile uued meloodiad – nii sündis üks 20. sajandi tähtteos. Tuues “Carmina Burana” tekstid tänapäeva, andis ta neile oma müstilise ja jõulise muusika kaudu uue elu.