Pärast lavastust "iFeel" (2009), mis väljendas viha kaasaegses ühiskonnas ning lavastust "Si, Viaggiare" (2010), mis püüdis tühistada olenditevahelist kommunikatsiooni, demonstreerib "iFeel2" mutatsioone, evolutsiooni ja metamorfoosi, mis kuulub individuaalsete ja sotsiaalsete "mullide" igapäevaellu. On tärkav vajadus küsida veelkord küsimust: miks oleme me siin, selles maailmas? Ja mis väärtust saame me edasi anda, kui sünnib elu. Berrettini on töötanud mitu aastat saksa filosoofi Peter Sloterdijki tekstide ja raamatutega. Lavastuse "iFeel2" jaoks on ta valinud 2010. aastal ilmunud raamatu "Sa pead oma elu muutma" ("Du mußt dein Leben ändern"). Seekordne tants ulatub akrobaatilise virtuoossuse ihalusest kuni vaimsemate hoovusteni, mis flirdivad psühhoanalüüsi, religiooni ja sisemise teadvuse, Jungi varjuga. Lavastus on segu sellest mitmete radadega elust. Muusika lavastusele on loonud popbänd Summer Music, kuhu kuuluvad Samuel Pajand ja Marco Berrettini. Nad tahtsid luua omaenda libreto, luua koreograafi muusikale ja mitte vastupidi.
""iFeel2" ehitab oma tugevused inimeste varjudest, veendumuses, et see sissevaade muudab meid helgemaks..." Marco Berrettini
---
Marco Berrettini huvi tantsu vastu algas 1978. aastal, kui ta võitis Saksa meistrivõistlused diskotantsus. Alates sellest otsustas ta arendada oma tehnikat tundides ja õpikodades jazzi, moderntantsu ja klassikalise balleti alal. Temas tärkas huvi saksa tantsuteatri vastu ja järgmised 10 aastat töötas ta Pina Bauschi mõjutustega, keskendudes eriti vormile, kuidas lavastus on loodud. Kohe pärast tantsudiplomi omandamist üritas ta Wiesbadenis luua enda truppi, kuid edutult. 1988. aastal allkirjastas Berrettini lepingu French dance company'ga ja seekord saatis teda edu. 1999. aastal tuli välja tema lavastus "MULTI(S)ME" Kampnageli teatris Hamburgis, mille järel teatridirektor Res Bosshart soovitas Berrettini 12-liikmelisel trupil nime muuta. Sündis *MELK PROD. Sellest ajast peale on Berrettini oma trupiga välja toonud enam kui 25 lavastust ning võitnud auhindu. Tema lavastuste hulka kuuluvad "iFeel" (2009), "Si, Viaggiare" (2011) ja duett "iFeel2" (2012). Kuid oma parimaks loominguks peab ta oma 6-aastast tütart Stellat.
Marie-Caroline Hominal sai tantsuõppe Šveitsi Professionaalses Balletikoolis Žürichis ning Londonis Ramberti balleti ja kaasaegse tantsu koolis. Tema tööd, peamiselt soolod või duod, on järgnevad: kolmikteos "Fly Girl" (2008), "Yaksu Exit Number 9" (2010) & "Voice Over" (2011), "BAT" (2012). Lavastused "Patricia poses by the pop machine" (2011), "Cindy punch pop acid" (2011) ja "In bed with MadMoiselle" (2013). Ta on regulaarselt teinud koostööd kunstnikega nagu François Chaignaud, Clive Jenkins, Cristian Vogel, Kim Boninsegni ja hiljuti oma venna David Hominaliga lavastuses "Two birds at swim, at birds two swim, at two birds swim" (2012). Nime MCH all on Hominal teinud videoid, mida on näidatud paljudel festivalidel Euroopas ja USAs. 1998. aastast alates on ta esinenud truppide ja koreograafidega nagu Tanztheater Basel, Blanca Li, Gisèle Vienne, Gilles Jobin, La Ribot ja Marco Berrettini.
Samuel Pajand alustas pärast audiovisuaali õpinguid Bresti ülikoolis 2000. aastal tööd helitehnikuna Pariisis, teatris Menagerie de Verre. Ta on teinud helikujundusi Judith Depaule'i, Gildas Milin'i, Joachim Latarjet' ja Vincent Macaigne'i lavastustele. 2006. aastast kuulub Pajand truppi *MELK PROD., kuid teeb regulaarselt koostööd ka Claudia Triozzi ja Marta Izquierdo'ga. Koos Fred Costaga kuulub ta enam vähem improvisatsioonilisse bändi Complexité faible ja teeb koos Marco Berrettiniga popbändi.
Lavastus ja kontseptsioon Marco Berrettini
Lavakujundus ja valgus Victor Roy
Koreograafia Marco Berrettini koostöös Marie-Caroline Hominaliga
Tehniline teostus Thierry Court
Esitus Marco Berrettini, Marie-Caroline Hominal, Samuel Pajand
Muusika Summer Music
Administratsioon Tutu Production
Produktsioon *MELK PROD.
Kaasproduktsioon adc Genève
Toetajad Ville de Genève, Pro Helvetia Swiss Arts Council, Loterie romande, DRAC Île-de-France, Ernst Göhner Stiftung, CORODIS