Lavastused

Koreograaf Anne Jureni ja lavastaja Annie Dorseni koostööna valminud „Magical“ („Maagiline“) pühendub lummavalt ja vaatemänguliselt naise keha mõjuvõimule ja saladustele ning kasutab illusioonide, trikkide ja muundumisega mängimiseks feministliku performance-kunsti kaanonit ja mustkunstietenduse rituaale. Võlukunsti, koreograafia ja performatiivsuse samaaegsus viib ootamatute pööreteni, mis kinnitavad metamorfoosi, keha, maagilise objekti ja publiku pilgu võimu. Need muundumised mõjutavad pealtvaatajat ja äratavad temas soovi laval toimuvat läbi näha. Kõige selle käigus aga saab vaatajast endast manipulatsiooniobjekt.

Anne Juren ja Annie Dorseni lavastus töötab viie 1965-1975 aastani valminud ikoonilise ja mõjuvõimsa performance’iga: Martha Rosleri „Semiotics of the Kitchen” („Köögisemiootika”), Yoko Ono „Cut Piece” („Lõigatud”), Marina Abromovic’i „Freeing the Body” („Keha vabastamine”) ning Carolee Schneemanni „Interior Scroll and Meat Joy” („Sisemine kerimine ja liharõõm”). Kõik need tööd tegelesid inversiooniga, mille jooksul pöörati esialgsed eeldused ning eetilised tõekspidamised pahupidi. Kui algsed kunstnikud andsid oma töödes eesõiguse läbipaistvusele, autentsusele ja kunsti demokratiseerimisele, siis Juren ja Dorsen pöörduvad illusiooni, konstrueerituse ja virtuoossuse poole. Küsimärgi alla seatakse ka publiku pilk, mis võngub kahe nägemisviisi vahel, laetuna nii ideoloogiast, ajaloost kui ka kihtidena kogunenud lugemusest.
Ajalooliste feministlike praktikate asetamine mustkunstietenduse konteksti on radikaalne pööre, mis tõstatab küsimusi kaasaegse naiskunstniku positsiooni kohta. Pea kõik kultuurilised vasakluse mässusümbolid (punk-rock’ist drag show’deni) on oma poliitilisest võimust lahutatud ja kohandatud ükshaaval kapitalistliku meelelahutuse raamistikuga. 1960-70ndate feministlik performance-kunst on kuni praeguseni sellisele kohtlemisele vastu seisnud – nüüd on see (vähemalt praeguseks) kaotatud, sest see polnud kõige kohasem.
Feministliku kehakunsti kaanoni vedamine libedasse meelelahutuslikku vormi võimaldab vaadelda nüüdisaegseid vastuolusid uudsel moel. Mitte ainult kaasaegse feminismi vastuolusid (feminism ilma aktiivsuseta, vihata, enamasti end feminismiks nimetamatagi), vaid ka naise loodud nüüdiskunsti ja kaasaegse naise keha vastuolusid. See on omamoodi vabastatud, kuid endiselt objektiseeritud, see on endiselt sõditud keha, kuigi ei peaks olema.


Peaaegu sõnatu maagiline performance, mis kestab 50 minutit.

Teostus: Annie Dorsen & Anne Juren
Esitus: Anne Juren
Mustkunstnik: Steve Cuiffo
Muusika: Christophe Demarthe
Lava: Roland Rauschmeier
Valgus: Bruno Pocheron & Ruth Waldeyer
Kostüüm: Miriam Draxl