Esitajad – Silvia Costa, Nathaly Sanchez Muusika – Scott Gibbons Staatika ja dünaamika – Stephan Duve Valgustehnika – Giacomo Gorini, Luciano Trebbi Lavatehnika – Federico Lepri Lavalised skulptuurid – Plastikart, Istvan Zimmermann
Romeo Castellucci: “Oma kodulinnas ristmikul seistes märkasin tüdrukuid bussipeatuses. Seljas suured seljakotid ja näod meigitud. Neist igaüks ootas oma bussi omaenese ruumis. Nad ei rääkinud üksteisega. Nad ei vaadanud üksteist. Ootasin foori rohelist tuld. Ja just sel hetkel turgatas mulle pähe selle loo pealkiri – “Hey girl!”. Sellest hetkest alates olen ma üksnes järginud neid kaht sõna. Ma ootasin. Ja ootasin natuke veel. Ma ei tea, mis juhtus pärast seda, kuid ma arvan, et sel on midagi pistmist inimsüdame portreteerimisega. Keegi ärkab, tõuseb üles ja valmistub väljaminekuks. Ta lähebki välja. Loo lõpp. See võib kesta terve päeva või terve aasta – nagu kalender.”