Kunstnik Pille Jänes (külalisena)
Valguskunstnik Kaido Mikk (külalisena)
Osades: Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Marta Laan, Kaie Mihkelson, Hilje Murel või Kersti Heinloo, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Martin Veinmann või Jaan Rekkor, Tõnu Kark.
Ühel suvelõpul toob suure perekonna eri põlvkonnad koju kokku teade, et isa on salapärastel põhjustel teadmata kadunud. Ema juurde, hooletusse jäetud Oklahoma maamajja tulevad kolm täiskasvanud tütart koos oma abikaasade või elukaaslastega. Kõigil on kaasas oma probleemid, mineviku, oleviku ja tuleviku umbsõlmed, mida aastaid varjatud, kuid neil murrangupäevadel enam enda ja teiste eest salata ei suudeta. Terava keelega matriarh, tema võimukas õde, nende lapsed – meile avaneb vaade pingelistele põlvkondadevahelistele suhetele ja erinevatele kooseludele. Ema rõhutab oma üleolekut, sest tema põlvkond pidi ennast ise üles töötama, ta heidab tütardele ette nende nõrkust. Keskealiste tütarde elus on aga rasked ajad, ühel pikk abielu purunemas, teisel varjatud suhe avalikkuse ette jõudmas, kolmas otsib järjekordses abielus väljapääsu identiteedikriisist. Siirust ja kainust pakub selles majas vaid pereisa poolt enne tema kadumist palgatud noor indiaani teenijanna.
Näidendit on võrreldud Eugene O’Neilli psühholoogilise draamaga „Pikk päevatee kaob öösse“. Kuid erinevalt sellest suurepärasest, tänaseks ameerika klassikasse kuuluvast näidendist on „Augustikuu“ tragikoomiline. Seda mahukat tänapäevast perekonnadraamat on tunnustatud just mitmekihilisuse, haaravuse ja elulisuse eest. Näidend võitis 2008. aasta Pulitzeri preemia ja seda on juba lavastatud paljudes riikides.