Lavastused

Kuidas saaks keha ümber mõtestada – selline küsimus saadab meid alatasa. Küsimus sellest, mida keha teha oskab ja milleks ta suuteline on. Lavastuses “IT'S IN THE AIR” küsivad Ingvartsen ja van Dinther: kuidas saaksime me tajuda keha lihtsalt kehana, tajuda keha liikumise loodud väljenduslike omadustena? Lavastus “IT'S IN THE AIR” harutab keha lahti inimlik-kultuurilistest ja loomulik-füüsilistest seostest ja sellest, mis seob keha tahte, pingutuse, püüdluse ning mehaaniliste seaduste ja tingimustega.

Nais- ja meeskeha muutuvad orgaaniliselt keha-masinateks. Need keha-masinad on loomulikud, kuid seisavad ometi vastu loomulikkusele kui harjumusele. Nad hüppavad, põrkuvad, keerlevad, võnguvad, langevad, hõljuvad, peegelduvad, värisevad, hõõrduvad, plahvatavad …. Kehad lähevad mööda liikumise ja puhkuse seadustest, neis on rõõmu liikuvatest lihastest, rütmi nüanssidest, tihedusest, tekstuurist, liikumise taktiilsusest ja virtuoossusest, mis toob endaga kaasa puhta rõõmu.

Jefta van Dinther on Amsterdamis ja Berliinis elav koreograaf ja tantsija. 2003. aastal lõpetas ta Amsterdami Kunstiakadeemia. Ta on teinud koostööd paljude koreograafidega, viimasel ajal peamiselt Ivana Mülleri ja Mette Ingvartseniga. Ühistööna Bojana Cvejici, Mette Ingvartseni, Sandra Iche ja Jan Ritsemaga (COCOs) valmis lavastus "Breeding, Brains and Beauty". Dintheri hiljutisim lavastus "THE WAY THINGS GO" esietendus veebruaris 2009. Hetkel loob ta uut lavastust koos Frederic Giesi ja DD Dorvillieriga.

Mette Ingvartsen on taani koreograaf ja tantsija. 1999-2004 õppis ta Amsterdamis ja Brüsselis ning lõpetas Brüsselis etenduskunstide kooli P.A.R.T.S. Alates 2002. aastast on ta loonud mitmeid performance-töid, nende hulgas "Manual Focus", "50/50", "to come" ja "Why We Love Action". Ta tegeleb kirjutamise, lavastamise, esitamise ja dokumenteerimisega. Tema hiljutisimateks töödeks on "IT'S IN THE AIR" (2008), mis valmis koostöös Jefta van Dintheriga ning YouTube-projekt "Where is my privacy" (2008/9). Hetkel teeb ta proove lavastusega "GIANT CITY", mis esietendub 2009. aastal Austrias Grazis, festivalil Steirischer Herbst. Peale tööde etenduskunstide valdkonnas tegeleb ta ka uurimustöödega ning alternatiivsete produktsioonivõimalustega etenduskunstide valdkonnas. 2008. aastal osales ta projektis "6Months1Location", mis käsitles hariduse, produktsioonistruktuuride ja etenduskunste puudutavate uurimustööde teemasid. Alates 2005. aastast töötab ta pikaajalise projekti "everybodys" kallal, mis on vabavaralistel strateegiatel põhinev kestev koostööline projekt eesmärgiga luua vahendeid ja mänge, mida võiksid kõik oma töö arendamisel kasutada. Ta on kollektiivi COCO's liige ning osales nende hiljutises projektis "Breeding, Brains and Beauty". Mitmete teatrilavastuste puhul on ta teinud koostööd Jan Ritsema ja Bojana Cvejiciga.

Väljavõtteid arvustustest:

"Kaks tantsijad hakkavad aeglaselt liikuma. Kuid järgmise tunni aja vältel Mette Ingvartsen ja Jefta van Dinther enam paigal ei seisa. (...) Pärast alguse peaaegu staatilist seisu kehtestab end lavastuses tasapisi rütm, mille määrab muusika-asendajana mõjuv batuutide kriuksumine. (...) Sooritades õhus olles argiliigutusi, lähenesid Ingvartsen ja van Dinther neile teise nurga alt . Ehkki koreograafia ei paku välja konkreetset tõlgendust (lihtsad ja vaoshoitud lavajuhised lasevad igal tegelaskujul luua omaenda ja vägagi äratuntava kuju), omandasid need liigutused suurema tähenduse. (...) Ingvartsen ja van Dinther esitavad otsesõnu uurimuse sellest, milleks inimkeha võimeline on: nende virtuoosne tantsulavastus uurib piire vaba ja teadliku liigutuse ja selle kultuuriliselt määratletud koodide vahel. (...)Ehkki tantsuteatris pole keha liikumine just ootamatu teema, on idee lasta liikumisel toimuda õhus sama veenev kui selle väljendus antud lavastuse praktikas."
Sarah Heppekausen, WAZ, 16.06.08.

" (...) Laval on Mette Ingvartsen ja Jefta van Dinther. Taani päritolu Mette Ingvartsen (...) on kodus nii teoorias kui postmodernistlikus filosoofias. Ingvartsenil on lisaks kõigele muule ka väga tundlik iroonia-soon. (...) Nüüd saab nende uuringute tulemust näha laval, kus see on võtnud kahe suure batuudi vormi. Kaks tantsijat hüppavad neil hoogsalt üle 50 minuti. Et publik ainult pealt vaadata võib, on iseenesest isegi pisut julm. (...) "It's in the Air" on liikumiskontsert, rida tsirkusenumbreid, uurimus tantsu olemusest, lapsemäng ja tükike eksistentsiaalset tarkust... On üsna jahmatav näha, kui palju tähendust võib sisaldada niivõrd lihtne konstruktsioon: kaks batuutidel hüppavat ja füüsiliselt ja vaimselt kaalus kaotavat inimest."
Nicole Strecker, ballettanz, august/september 2008.

"Veel üks tähelepanuväärne lavastus on Mette Ingvartseni ja Jefta van Dintheri "It's in the air" - lavastus kahe tantsija ja kahe hiiglasliku batuudiga. Tantsijad alustavad hüppamist ettevaatlikult, kuid peagi areneb see erinevateks kehakujunditeks ja liigutusteks. Tantsijad paiskuvad õhku, langevad siis jalgadele, siis kükakile ning põrkuvad tagasi peaaegu lavaruumi laeni, üksteist õhus vaevu puudutades või siis kõvasi kallistades. Batuudid võimaldavad täiesti uut laadi, uute omadustega, uue dünaamika ja kombinatsioonidega liikumisviise. Pealegi on sel kõigel publikule kinesteetiline mõju - peapööritus on kerge tekkima. Lavastuse idee on väga veenev ning paneb nii mõndagi liikuma nii publiku peades kui kehades."
Elisabeth Nehring, Deutschland Radio Kultur, FAZIT, 21.08.08.

"Tantsijad teevad tippsoorituse - batuut loob transtsendentaalseid kogemusi (...) Algidee on geniaalselt lihtne ja tegemist on kindla peale mineuga: kaks lavakõrgendikku, kaks batuuti ja neil hüppavad mees ja naine. Oma sünkroonse hüppamisega hüpnotiseerivad nad vaataja pilgu. Batuutide pidev kriuksumine loob lavastusele haarava rütmi. Nad suudavad leida üha uusi variatsioone, mis on vahel minimalistlikud, vahel suurejoonelised, kuid alati mõjusad. Keha, mis kõrgeimaski punktis veelgi kõrgemale pürib. (...)"
Annette Embrechts, Volkskrant, Amsterdam, 26.02.09

Koreograafia ja esitus: Jefta van Dinther & Mette Ingvartsen
Valguskujundus ja lavakujundus: Minna Tiikkainen
Helikujundus: Peter Lenaerts
Dramaturg: Bojana Cvejic
Produktsioonijuht: Kerstin Schroth
Tehnilised lahendused: Oded Huberman
Produktsioon: Mette Ingvartsen / Great Investment & Jefta van Dinther / Sure Basic
Kaasprodutsendid: PACT Zollverein (Essen), Hebbel am Ufer (Berliin), Kaaitheater
(Brüssel)
Põhitoetajad: Haupstadtkulturfonds (Berliin), Taani kunstide nõukogu
Toetajad: Eurotramp (Saksamaa), Les Brigittines (Brüssel), Charleroi/Danses, Centre Chorégraphique de la Communauté Francaise de Belgique (Brüssel), Ballhaus Naunynstraße (Berliin), sommer.bar 2007 (festivali Tanz im August alaprojekt (Berlin)).
Etendust Tallinnas toetab: Taani kunstide nõukogu, Flaami Instituut, Eesti Kultuuriministeerium

Tallinna etendused toimuvad koostöös festivaliga Baltoscandal ja projekti esitlust toetab NXTSTP, EL Kultuuriprogrammi toetusel