Lavastused

Kunstnik Jule Käen
Osades Anne Veesaar ja Erik Ruus

Beatrice Stella Tanner Campbell oli 19. ja 20. sajandi vahetusel hinnatud näitlejatar nii Londonis kui ka New Yorgis. Bernard Shaw oli sajandivahetuse üks kuulsaim näitekirjanik, olles elu jooksul ära märgitud nii Nobeli preemia kui ka Oscari auhinnaga "Pygmalioni" filmi käsikirja eest.
 
Näidend "Armas luiskaja" põhineb tõsielulistel kirjadel, mis leiti pärast Mrs Patrick Campbelli surma vanast kübarakarbist, tema voodi alt. Kirjavahetus nende kahe kuulsa vahel sai alguse 1899. aastal üsna juhuslikult ja ebaametlikult.
Georg Bernard Shaw oli tol ajal draamakriitikuna tunnustavalt arvustanud Mrs Campbelli kui üht oma aja säravaimat Londoni näitlejatari ja endalegi teadmata pimedates teatrisaalides näidendeid jälgides armunud. Suhe, mis sai alguse enam kui sada aastat tagasi, kestis ligi 40 aastat, olles täis kirge, flirti, armastust, aga ka pettumust, abielurikkumist ja armukadedust.

Võib öelda, et Bernard Shaw karjäär hakkas ülesmäge liikuma just pärast tutvust Mrs Campbelliga, mil ta alustas näidendite kirjutamist. Neist paljude naispeaosatäitjate karakterid olid inspireeritud Mrs Campbellist. Ühe oma kuulsaima näidendi "Pygmalion" kirjutas Bernard Shaw Eliza Doolittle'i rollis ainuüksi proua Campbelli silmas pidades. Kuigi Campbell oli selleks hetkeks 49aastane ja äsja taastunud raskest autoavariist, sai ta suurepäraselt hakkama kahekümneseks saava tänavatüdruku kehastamisega.
 
Jerome Kilty näidend "Armas luiskaja" toodi esimest korda lavale Broadway’l 1960. aastal. Eestis mängiti näidendit esmakordselt 1966. aastal Kadrioru lossis. Toona oli ülipopulaarse teatriloo lavastaja Voldemar Panso, osades näitlejad Ants Eskola ja Linda Rummo.