Kes olid ja on naised kuulsate meeste kõrval? Kes on kõik need raamatukogutöötajad, poemüüjad, lasteaednikud, raamatupidajad, trammijuhid ja koristajad? Kes on see naine, kes iga tööpäeva hommikul kell 6.45 koduuksest välja astub ning läbi pimeduse tööle ruttab? Milline oli ta väikse tüdrukuna, kelleks ta suurena saada tahtis?
Lavastus tahab lähemalt vaadelda, kes on naised tagaplaanil – need paljudele nähtamatud, kuid ometi vajalikud olendid. Kes nad on ja miks just nii? On nad kunagi tahtnud kelleksi teiseks saada ja kui, siis miks pole seda juhtunud?
Ja kas sellist lavastust on üldse vaja? Ja mis kasu on neil naistel sellisest lavastusest? Miks me tegeleme selle teemaga ja miks niimoodi haletsevas vormis? Ja kuidas saaks seda teemat paremini avada ja efektsemalt esitada, nii et see tegelikult ka hinge läheks? Ja kes peaks seal lavastuses siis mängima, et see teema kellelegi korda läheks?