Taevas kihab krattidest, kes peremehele varandust kokku kannavad, keegi teeb südaööl ristteel vanapaganaga kaupa, kellelgi…
Loe lähemalt
Taevas kihab krattidest, kes peremehele varandust kokku kannavad, keegi teeb südaööl ristteel vanapaganaga kaupa, kellelgi tõmbavad tondid naha üle kõrvade, katk käib ringi valges kleidis tüdruku kujul - nii kujutab Andrus Kivirähk eestlaste elu mõisa ikke all elades. Kivirähk kummutab müüdi vaesuses ja viletsuses elanud eestlastest. Eesti talupoeg oli hoopis nutikas ja kaval - igal ettevõtlikul peremehel oli oma kratt tagakambris, kes vajadusel mõisa toidukraami või riiidetüki järele lendas. Kannatajaks oli hoopis mõisahärra.