Velda Otsus in memoriam

Nädalapäevad enne oma 93. sünnipäeva lahkus näitleja VELDA OTSUS, Eesti teatri suurtest nimedest salapäraseim, elav legend.

Velda Otsus alustas tantsijana ja oli "Vanemuise" balleti esibaleriin juba aastast 1932 kuni 1950-ndateni. Draamarollidele ümberlülitumine toimus tantsimisega paralleelselt 1940. ja 1950. aastatel. "Vanemuise" sõnalavastuste tähtrollid 1950-ndatel tulid Velda Otsuselt: "Tabamata ime" Lilli Ellerti, "Mauruse kooli" Ramilda, "Nukukodu" Nora  ja "Raudse kodu" Iige kõrval olid juba siis laval ka Otsuse kuulsad poisterollid, eesotsas "Kevade" Kuslapiga.

Tallinna Draamateatris töötas ta 1961. aastast. Siinsest, otsekui uuest ja raskest algusest jäid vaatajate mällu "Kahekesi kiigel" Gittel koos Ants Eskolaga ja Ropsi Jüri koos Salme Reegi Ropsiga. Väga õnnelik lavaaeg oli Otsusele 1970. aastad. Selle näitleja täisõitsengut imetleti siis Draamateatri "Mustas komöödias" ja "Meie nooruse lindudes", "Kassimängus" ja "Pühas Susannas", "Richard III", "Roosiaias" ning "Haroldis ja Maude'is". Külalisnäitlejana säras ta Noorsoteatris Šapiro "Kirsiaia" Šarlottana, oma vanas koduteatris "Vanemuises" mängis ta Edith Piaffi ja Sarah Bernardt'i.

Velda Otsusel oli meie teatrielus eriline, talle ainuomane positsioon. Olles ise oma isiku privaatsuse ja suveräänsuse kaitsel ülimalt printsipiaalne, suutis ta näitlejana ülimat, mida selles elukutses võib saavutada - ta mängis end väga isiklikult teda laval näinud inimeste hinge.

Eesti Teatriliit