Ugala teatrimaja tunnistati kultuurimälestiseks

Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas 18. märtsil käskkirja, mille alusel tunnistati Ugala teatrimaja kultuurimälestiseks. See on esimene ja ainus nõukogudeaegne teatrihoone Eestis, mis mälestiseks tunnistatakse. 

Ugala on üks kolmest suurest teatrihoonest Endla ja Vanemuise teatri kõrval, mis nõukogude ajal Eestis ehitati, ja ainus, mille kohta on 20. saj arhitektuuri uurimisprojekti raames tehtud kaitse alla võtmise ettepanek. Ametlikus selgituses märgitakse Ugala teater ära kui silmapaistev hoone Eesti arhitektuuriajaloos, tuntud arhitektide loomingu parimaid näiteid ning märgiline objekt nii Viljandi linnaruumis kui ka kultuuriloos.

Teatrijuht Kristiina Alliksaar: „Muinsuskaitse alla kuulumine paneb Ugala teatrimaja mastaapsele renoveerimisprotsessile veelgi väärikama vastutuse, sest kuigi meie teatripere ise on kogu aeg hinnanud ja armastanud oma punast teatrimaja, on nüüd ka riiklike ekspertide poolt välja öeldud hinnang, et Viljandi unikaalne teatrikompleks väärib tulevastele põlvedele säilitamist ja kaitsmist. Kevadel 2017 avame taas Vaksali tänav 7 teatrimaja, mis täitub värske loomingu ja repertuaariga, ja saame kogu teatriperega varasemast veel kindlamalt kanda sõnumit: Viljandi on koht, mis iga eestlase jaoks võiks võrduda sõnadega kultuur ja teater."

Ettepanek Ugala teatri mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ raames. Samale järeldusele jõudis 2014. aastal ka Muinsuskaitse Nõukogu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Ugala teater kultuurimälestiseks. Ugala teatri puhul toodi kultuurimälestiseks tunnistamise puhul välja kujunduslik tervik – nii eksterjöör kui ka interjööri väärtuslikud osad. Seetõttu leiti, et väärtusliku üksikhoone säilimise tagamiseks on otstarbekas rakendada riiklikku kaitset.

Ugala teater on arhitektide Irina Raua, Kalju Lutsu ja Inga Orava ning sisearhitekt Mait Summataveti loomingu parimaid näiteid. 1982. aastal pälvis Ugala teater NSVL Arhitektide Liidu preemia. 

Ugala teater sai nurgakivi 1975. aastal ja valmis 1981. aastal. Punastest tellistest hoone on säilinud algsel kujul nii mahtude, fassaadikujunduse kui ka suuresti siselahenduse osas. Praegu läbib teatrimaja põhjaliku renoveerimise ning avatakse taas 2017. aasta kevadel. Tänaseks on alustatud lammutustöödega, muuhulgas lammutatakse kõik vanad tehnosüsteemid. Koos

teatrihoone rekonstrueerimisega uuendatakse ka kõik lavatehnoloogilised süsteemid. Hoone fassaad uuendatakse täielikult ja siseruumid rekonstrueeritakse. Ühe suurima muudatusena on teatril tulevikus võimalik anda etendusi üheaegselt nii suures 500kohalises saalis kui ka black box tüüpi väikeses saalis, mis rekonstrueerimise käigus muutub 190-kohaliseks multifunktsionaalseks saaliks.

Kuni käivad ehitustööd Vaksali tänava majas, tegutseb ja annab etendusi teater Pargi tänavale sisse seatud Ugala black box teatrisaalis.

Eestis seni mälestisena kaitse all olevate teatrite hulgas ei ole ühtki pärast Teist maailmasõda kavandatud teatrihoonet. Kaitsealused teatrihooned pärinevad 19. sajandist või 20. sajandi algusest. Varem on kultuurimälestiseks tunnistatud viis teatrihoonet, millest neli jätkavad tegutsemist teatrina (Estonia, Eesti Draamateater, Rakvere Teater ja Vanemuine), viiendas tegutseb Laulupeomuuseum.

Mari Nurk

turundus- ja avalike suhete juht

SA Ugala Teater

tel 56635570