Rakvere Teater täitub kunstiga

Elize Hiiopi unikaalehete väljapanek koosneb peamiselt valgest ja mustast portselanist kaelaehetest, mille puhast joont rõhutavad hõbe-, klaas-, luu- ja puitdetailid. Ehteseeriat iseloomustab vormipuhtus, lihtsuse otsingud ja täielik pühendumine olulisimale – kohalolule.

Aeg tuleb ja siis on ta juba läinud - kuskil vahepeal on oleviku viiv. See on hetk, kus võib kohata iseennast, kaduda mõtteisse, et siis taas tagasi pöörduda sellesse, mis on. Keskendumine kõikide meeltega käesolevale laiendab aega ja ruumi. Piirid avarduvad, kaovad. Nii eksisteerivad ruumis peale vaikuse veel kunstnik ja see tükk tulevasest ehtest tema käes. Ideede hägusad kontuurid puhastuvad ja tihenevad tund-tunnilt materiaalseteks kooslusteks, kus igal detailil on oma osa ja tähendus. Aegamööda kaob vahe olemuse ja olemise vahel, tegija ja tehtava vahel, sest on pandud ennast sinna sisse ja saadud osaks protsessist. Mida rohkem aega millelegi kulub, seda kauem kestab Dasein – kohalolek, ja seda suurem on võimalus luua väärtust, mis ajas ei kahane. Nii nagu lõputul helmeste loendamisel ilmneb palvete kaal, mõtete helgus ja horisondi selgus, nii tekib ka enesest teadlikuks saamine katkematu tiirlemisena ümber oma tuuma. 

Elize Hiiop on lõpetanud EKA ehtekunsti eriala ning on Eestis üks väheseid ehtekunstnikke, kes on sedavõrd pikalt ja sügavuti andunud portselanile. Hetkel õpib ta Kunstiakadeemia magistrantuuris, kus keskendub portselani 3D printimisele, samuti on ta tunnustatud akvarellist. Hiiopi loomingut on eksponeeritud Itaalias, Prantsusmaal, Soomes, Lätis, Leedus, Poolas, Sloveenias, Lõuna-Ameerikas, Hiinas, Indoneesias. Tema teoseid on erakogudes maailma eri paigus.

Ehtenäituse avamine on laupäeval, 29. mail kell 17.17 Rakvere Teatri fuajee klaasnišis.

Trotsides ümbritsevat kiirusekultust näete sel väljapanekul midagi metsikult aeglast - punkt punkti ja kriips kriipsu järel tasapisi käsitsi joonistatud miniatuurseid abstraktseid maailmu.

„Mulle meeldib mõelda loomingust kui mängust. Mängust, mida tuleb ühtaegu kergelt ja viimseni tõsiselt võtta. Sest just selles peitubki mängu ilu. Kui sel viisil kõike välja pannes mängida, võib vahel justkui muuseas juhtuda, et nii enesele ka tiivad leiame. „Krigale-kurr” on minu mäng, mida mitu aastat ennastunustavalt mänginud olen,” rääkis Katri Smitt.

Neis abstraktsetes joonistustes põimuvad juhuslik ja teadlik, värv ja joon, väga kiire ja väga aeglane. "Miks just "Krigale-kurr"? Välja ütlemiseks keerukas, tähenduseta täherida, mis naljalt meeldegi ei jää? Sest soovin, et alles piltide kaudu tekikski nimele sisu ja et ka meelde ei jääks mitte pealkiri, vaid nägemismulje kaudu leitud isiklik tähendus sellele. Jätan oma tööd sõnul seletamata, kuna tahan vaatajaga suhestuda vahetu visuaalse kogemuse kaudu. Neid pilte silmitsedes olete minu külalised ja teekaaslased ning kui väga hästi läheb, siis mõnel hetkel ehk koguni lennukaaslased," tutvustas autor.

„Sissevaade“ lähtub Tiina Kraavi ühest eelmise isiknäituse "Kodustatud maastikud II" 9-lehelisest graafikaseeriast "Kahe varese kodustatud maastikud", mis vaatles kodumaastikke maapinnast 15 meetri kõrgusel. Kodu mõiste on viimasel ajal omandanud nii laiust kui sügavust. Praegune aeg lubab süvenemist, detailidesse laskumist ja lähivaateid. Minnes sadu kordi lähemale võib avastada, et vaadeldav on kordi keerulisem, komplitseeritum, aga ka abstraktsem või frustreerivamgi. Edasisel süvenemisel on võime muuta olukord taas selgeks, lihtsaks, väheste värvide erinevateks kombinatsioonideks.

Ristpiste viitab klassikalisele käsitöötehnikale, paberil esitatuna aga saab ise ning annab graafikale uue mõõtme. Tikanditehnikas kasutatud ristimotiiv lubab suurendustes end käsitleda mitmetähenduslikult, tuua paralleele nii hingeseisundite kui väliste mõjuritega, mis kokkuvõttes elumosaiigi moodustavadki.

"Tehnikana kasutatav masintikand olgu siin eksperimentaalgraafika vorm, kus "trükiplaadi" valmistamine toimub arvutiprogrammi vahendusel ning "tõmmised" paberile võetakse tikkimismasina abil, värvid peene joana jooksmas niidirullist," tutvustas tööde autor Tiina Kraav.

Anneli Laasi on vabakutseline kunstnik-õpetaja. Ta on 5 aastat õpetanud lapsi ja täiskasvanuid, koolitanud kasvatajaid ja õpetajaid väga mitmes vallas ning keeles. Kuidas lastega maalida – see on olnud tema õpetuse olulisimaks teemaks. "Täna õpetan kodustuudios ning vahel mõnes erakoolis akvarelli, kalligraafiat ja hiina tušimaali. Huvitun visuaalsest matemaatikast, vabakäejoone dünaamikast ja paljust muust. Hobina olen harjutanud üle 5 aasta hiina kalligraafiat ning õppinud ka hiina keelt," ütles Laasi.

See väike mininäitus koosneb hiina kalligraafia harjutustest nt Südasuutra ning Daodejing. "Kirjutan peamiselt vanu tekste ning hiina luulet, tõlgin kirjutatava alati enda jaoks ära, või loen eelnevalt mitmeid tõlkeid. Siia näitusele on jõudnud ka mõned kollaažid, kuhu on kokku sätitud-maalitud just hiina kalligraafia harjutuslehe killud. Kalligraafias, eriti hiina kalligraafias, mida kirjutatakse riisipaberile vastavate pintslitega on lugu tihti nii, et harjutuslehti on vähemalt 50 kuni 100 ning enamus neist ei ole väärt hoidmist. Alguses harjutangi koopiapaberil, sest muidu läheb väärt riisipaberit liiga palju raisku. Nõnda ongi harjutuslehtedest sündinud kollaažid - ei raatsinud ära visata," rääkis kunstnik.

Näituse pealkiri - "Tornid ja Viidad" viitab sellele, et klassikalist hiina kanjit kirutatakse ülalt alla nagu tornidena ning teisalt on sama sõnapaar pärit ka ühest kantoninikeelsest haikukogumikust, mida kunstnik on harjutamisel palju kasutanud. Kantoninikeelsed vanad kanji vormid on eriti keerukad ja kaunid - vahel kuni 21 erinevat pintslitõmmet ühe nn tähemärgi kohta. "Näitusel on ka tinditoobri jaoks tehtud tuši-tindimaalid. Ka nendes kasutan palju hiina tušimaalist tuttavaks saanud töövõtteid ja pintslitõmbeid. Pildide allkirjana vilksatav kolme kanji kiri on minu nn hiinakeelne kunstniku nimi, mis keeleliselt kõlab lihtsalt Lai An Li - Laasi Anneli," selgitas autor.

Katri Smitti, Tiina Kraavi ja Anneli Laasi näitused avatakse teisipäeval, 1. juunil kell 17.17.