Rahvusvahelise tantsupäeva läkitus

„Laulude raamatu“ (The Book of Songs), hiina luuletuste valikkogu 10.–7. saj. e.m.a., eessõnas on öeldud järgmist:

"Emotsioonid liigutavad meid ja võtavad sõnade kuju.
Kui sõnadest ei piisa, räägime ohetena.
Kui ohetest ei piisa, hakkavad alateadlikult
meie käed seda tantsima ning jalad koputama.“

Tants on võimas väljendus. 
See räägib maa ja taevaga.
See räägib meie rõõmudest, hirmudest ja soovidest.
Tants räägib haaramatust, kuid siiski paljastab meile inimese meeleolu ning inimeste temperamendi ja iseloomu.

Sarnaselt paljude teiste kultuuridega tantsivad Taiwani põlisrahvad ringis. 
Nende esiisad uskusid, et kurjus jääb ringist väljapoole. 
Kätest kinni hoides jagavad nad teineteise soojust ning liiguvad ühtsete võngetena.  
Tants ühendab. 

Ja tants toimub pagupunktis. 
Liigutused kaovad samal ajal, kui ilmnevad. 
Tants eksisteerib ainult sellel põgusal hetkel. 
See on väärtuslik. See ongi elu metafoor.

Antud digiajastul võtab liigutuste kujutlus miljoneid vorme. 
Need on kütkestavad.
Kuid, nad ei hakka kunagi asendama tantsu, sest kujutlused ei hinga.
Tants on elu ülistamine.

Tule, lülita välja oma telekas ja arvuti ning tule tantsima. 
Väljenda end läbi selle jumaliku ja väärika instrumendi, milleks on sinu keha.
Tule tantsima ning ühine inimestega läbi võnkelainete.  
Haara sellest väärtuslikust ja põgusast hetkest.
Tule, tähista elu tantsides.