Linnateatris esietendub “Naeruta paik”

Laupäeval, 29. oktoobril kell 18 esietendub Tallinna Linnateatri Hobuveski ruumides Mart Kolditsa uuslavastus Tom Murphy "Naeruta paik". Näidendi on tõlkinud Krista Kaer, toimetanud Anu Lamp. Lavastuse kunstnik on Iir Hermeliin, mängivad Ene Järvis, Epp Eespäev ja Liina Olmaru.

"Kuigi kiusatus oleks klassifitseerida seda inimloomuse analüüsina, on näidend tavalise psühhodraama kohta liiga tihedalt laetud metafüüsiliste vihjete ja rikka, poeetilise dialoogiga," kirjeldab kriitik Harvey O'Brien "Bailegangaire" lavastust Dublini Peacock Theatre'is, mille tõi lavale autor Tom Murphy ise.

Lavastaja Mart Kolditsa sõnul on tegemist teatritükiga, milles aususe mõistega on nagu eluski - üks asi on välja öeldud sõnad ja teine tegelik alltekst, tõelised tunded ja käitumismotiivid. Laval on kolm justkui Becketti näidendist välja astunud naist, kes ei tea, mida oma eluga peale hakata. Nad on põgenenud enda eest piisavalt kaua ja jõudnud arusaamisele, et jäänud on vaid üks võimalus - vaadata lõpuks otsa iseendale.

Noore lavastaja arvates on näidendil huvitav vorm. Tom Murphy on selle komponeerinud nagu muusika. Erinevad teemad korduvad otsekui klassikalises muusikas, et siis lõppakordina laheneda. Näidendis on arhetüüpsed struktuurid, kontrapunktid, dissonantsid, harmooniad. "Naeruta paik" kõlab kui fuuga.

"Naeruta paik" heidab pilgu ühe iiri perekonna loole mitme põlvkonna vältel. Samal ajal kui õed Mary ja Dolly püüavad eluraskustega toime tulla ja endale üksildases maakolkas inimväärset tulevikku kavandada, elab vanaema mälestuste maailmas. Sest ainult tema mäletab, kuidas külakesest nimega Bochtan sai Bailegangaire, "naeruta paik". Vana naise meelekindlus jutustada oma lugu päevast päeva, mitte kunagi lõpuni jõudes, ajab tema eest hoolitseva Mary meeleheitele, ometi on just selles peidus selle Jumalast hüljatud perekonna uus õnnevõimalus.