Lastel on oma teatripäev

ASSITEJ Eesti Keskus ja VAT Teater kutsuvad kõiki lapsi koos vanematega laupäeval, 19. märtsil terveks päevaks Rahvusraamatukogu Teatrisaali tasuta lasteetendusi vaatama.

Rahvusvahelisele Lasteteatri Päevale pühendatud minifestivalil astuvad lavale vähetuntud lastele mängivad teatrid, kes siiani on oma loomingut näidanud peamiselt koolides ja lasteaedades. Seekord on nende päralt Rahvusraamatukogu Teatrisaal ning võimalus näidata oma loomingut laiemale publikule. Etendusi vaatab ka ASSITEJ Eesti Keskuse poolt kutsutud žürii, kes annab truppidele tagasisidet ning võimaldab parimatel astuda üles oktoobris Pärnus toimuval rahvusvahelisel laste- ja noorteteatri festivalil.

Etenduste ajakava:

19. märts, Rahvusraamatukogu Teatrisaal, Tõnismägi 2

12.00 - 12.45  Jaanika Juhanson "Kadunud aja saladus" - Assauwe Teater
13.15 - 13.50 Ch. Perrault "Saabastega kass" - lasteteater "Mäng"
14.15 - 15.00 Ivar Lett "Lend" - Teater "Sõna ja tants"
15.45 - 16.30 Ühistöö "Liigub ja loob" - Kuressaare Linnateater
17.00 - 17.35 Rühmatöö "Seitsme maa ja mere taga" - lasteteater "Mäng"
17.45 - 20.00 Arutelu

Rahvusvahelise Lasteteatri Päeva puhul kuulutab ASSITEJ Eesti Keskus välja oma preemia statuudi, mille järgi tunnustatakse uut ja otsingulist mõtet Eesti lasteteatris. Esimene preemia antakse välja tuleva aasta märtsis.

Lasteteatripäevale järgneb 21. märtsil UNIMA Eesti Keskuse poolt korraldatud Rahvusvaheline Nukuteatri Päev.

Kirsten Simmo
ASSITEJ Eesti Keskuse koordinaator

***

Rahvusvahelise Lasteteatri Päeva läkitus
Volker Ludwig
GRIPS Teatri kunstiline juht (Berliin, Saksamaa)

Kallid sõbrad ja teekaaslased,

Meid, kes me töötame laste- ja noorteteatri alal, peetakse maailma kõige õnnelikemateks inimesteks. Kas saab olla veel tulemuslikumat ja rahulolu pakkuvamat elukutset kui hea teatri tegemine lastele? Muidugi mitte. Aga õnnelik olemisega kaasneb ka raskeid hetki. Kui õnnelikud on vanemad, kes vaevu suudavad oma lapsi toita?

Meie lapsed on juba pikka aega tundnud üleilmastumise mõjusid. Muretu lapsepõlv lõpeb varem kui kunagi enne, seda isegi rikastes riikides. Unistused tuleviku osas muutuvad luupainajateks, tormiline võidujooks algab varases lapsepõlves ja hirm töötuse ees levib juba algkoolis.

Kui valitsustel on tarvis rahasid kärpida, siis nimekirja eesotsas on alati sotsiaalselt tõrjutud ja nende järel kaunid kunstid. Sellega saab aga lasteteater topeltlöögi. Pole oluline, kas vähendatakse riiklike teatrite toetusi või kaotab väiketeater oma prooviruumid - üllatav on nende inimeste uskumatu rumalus, kes leiavad, et lasteteatri arvelt kokku hoidmine säästab raha. Sest lapsed, kes lihtsalt annavad alla, kellest kasvavad joodikud, diilerid või vargad ja kes lõpetavad vanglas, lähevad riigile sada korda rohkem maksma. Samas aga lapsed, kes puutuvad kokku teatriga, mis tegeleb nende igapäevaelu, lootuste, hirmude ja unistustega; teatriga, mis näitab neile, et nad ei ole üksi, mis laseb neil rõõmustada, naerda ja nutta, mis sisendab neisse usaldust ja sütitab nende sotsiaalset kujutlusvõimet - neid lapsi on raske alla suruda.

Teater ei suuda päästa maailma. Aga ta suudab täita meie laste südameid, tundeid ja mõistust andes kindlust, et maailma saab muuta. Ja see on võitlemist väärt.