“Kuldne Mask Eestis” off-programmis toimuvad vene teatrikriitiku Kristina Matvijenko loengud

Festivalil "Kuldne Mask" on rõõm tutvustada selle aasta off-programmi. 10 septembrini kuni 17. oktoobrini kingib festival "Kuldne Mask" tallinlastele mitte ainult eredaid teatrimuljeid,

kohtumisi andekate näitlejatega ja unustamatuid elamusi. Festivali raames toimub igal aastal ka suur hariduslik ning õpetlik off-programm – sinna hulla kuuluvad näitused, meisterklassid,

etenduste arutelud, loengud ja loomingulised kohtumised. Ja kuigi see programm on suunatud eelkõige teatriinimestele, üliõpilastele ja pedagoogidele, on kõigi ürituste uksed lahti kõigile teatrihuvilistele.

Sel aastal avatakse juba 10. septembril Alexela kontserdisaalis näitus "Teater ja film. Koosmõju kogemus", kus külastajad sukelduvad Maksim Didenko uue etenduse "Tsirkus" atmosfääri. Etendus-muusikal, mis on lavastatud Grigori Aleksandrovi samanimelise filmi järgi, on koondanud endasse tegelaskujud, peegeldab möödunud epohhi sündmusi ja õhkkonna, kui teater ja kino ulatasid teineteisele käe. Ekspositsioon on avatud kõigile ürituste külastajatele Alexela kontserdisaalis kuni 20. oktoobrini.

Off-programmi traditsiooniline hariduslik osa on 15. ja 16. oktoobril Toompeal Lavakunstikateedris, kus toimuvad tuntud teatriteadlase, teatrikriitiku ning Moskva Elektriteatris Stanislavski tegutseva "Kaasaegse vaataja ja kuulaja kool" kuraatori Kristina Matvijenko loengud.

Venemaa avangardistlik teater langes 1920-ndatesse aastatesse. Vsevolod Meierholdi, Sergei Eisensteini ja terve plejaadi nende kaasaegsete avastustest ja eksperimentidest, kujuneski epohhi kuvand – tulevase kunstimaailma jaoks unikaalne ja äärmiselt produktiivne. "Suur stiil" sündis hiljem – 1930-ndatel ja tõmbas endasse spetsiifilisel kombel arusaadavad 1920-ndate aastate revolutsioonilised avastused. Grigori Aleksandrovi filmis „Tsirkus“ (1936) kohtuvad kaks esteetikat ja kaks ideed. Maksim Didenko samanimelises etenduses (2016) mõtestatakse lahti vene avangardi pärand ja ta teeb katse peegeldada 1930-ndate aastate totalitaarseid ideesid.

Kuidas üks ajastu põrkub teisega ja mil viisil on täna meile avangardistide avastused kasulikud – sellest räägibki Kristina Matvijenko oma esimeses loengus.

Teine loeng on pühendatud kaasaegse teatri peamistele teoreetilistele ja praktilistele aspektidele: vene ja euroopa lavastajate näitel, seal hulgas konkreetselt ka eesti teatris.

Kaasaegne teatrimaastik ei hakanud muutuma täna: performance’i praktika ja teooria, uued

ideed publiku kaasamisest etendusse ja meedia mõju dramaatilisele mängule – see kõik on

tunginud vene lavadele juba 2000-ndatest, maailmas aga juba tunduvalt varem. Kuidas need

protsessid täna arenevad? Kes on uue teatri peamised "mängurid" ja kuidas nende etendusi

"lugeda"? Teater on taas kultuuri keskmes, veelgi enam, lausa ühiskondlik-poliitilise elu

keskmes. See on muutunud samaaegselt nii väljakutseks kui kingituseks: nii professionaalsete ringkondade kui ka vaataja jaoks.

Loengud toimuvad vene keeles sünkroontõlkega eesti keelde.

Loengutele on oodatud kõik teatri ja filmi huvilised.

Kõigi loengute pikkuseks on 2 akadeemilist tundi.