Juuditi edukas tapatöö jõuab Estonias lõpule

Kes kõmutekitavast pealkirjast ja klišeedest kaugemale suudab süveneda, teab, et piiblikangelanna Juuditi tegevus ei taandu sugugi üksikisikuna teise üksikisiku Olovernese tapmisele. Sellisele kultuurihuvilisele ja oma peaga mõtlevale inimesele ongi määratud teade, et Rahvusooper Estonias 2006. aasta septembris lavale jõudnud Anton Hansen Tammsaare draama "Juuditi" lavaelu hakkab lõppema.

Menulavastuse viimased etendused Tallinnas toimuvad "Estonia" laval 5. ja 6. septembril kell 19.00. Päris viimane "Juuditi" etendus on festivali DRAAMA raames Tartus, Vanemuise teatris 8. septembril kell 18.00.

Katri Aaslav-Tepandi lavastatud "Juudit" on Rahvusooperi mängukava praegu ainuke sõnalavastus, mis oli kavandatud kutselise "Estonia" teatri 100. juubeli puhul kummarduseks neile näitlejatele, kes sajandi eest teatri rajasid. Ühekordse projektina mõeldud etendus osutus aga sedavõrd menukaks, et püsis kogu järgneva aasta teatri mängukavas. Selles seisnebki too "edukus", millele pealkirjas viidatud, pilades ühtlasi kõmuajakirjanduse üht tüüpviga - toppida ühte lausesse liiga palju infot atraktiivsel kujul, nii et lõpuks tekib sisuline nonsenss.

Etendusel on tõeliselt multižanriline sisu: RahvusOOPERI laval etendatakse SÕNAlavastust "Juudit", mille oluline komponent on mitmeid auhindu võitnud helilooja Helena Tulve MUUSIKA ning kus laval mängivad koos DRAAMAnäitlejad ja ooperiLAULJAD. Lavastaja Katri Aaslav-Tepandi sõnul on Piiblist inspireeritud "Juudit" eesti teatri üks kaunimaid ja võimsamaid näitemänge, mis esitab igavikulisi küsimusi tänasele inimesele: "Mis on vabaduse hind? Mis on armastus? Miks armastus ja surm on nii lähedased? Kus on Jumal?"

"Juuditi" kunstnik on Krista Tool, helilooja Helena Tulve ja näitejuht Tõnu Tepandi. Mängivad: Garmen Tabor, Tõnu Tepandi, René Soom, Terje Pennie, Peeter Raudsepp, Vello Janson, Tiit Tralla, Tõnu Tamm, Mati Vaikmaa, Diana Dikson-Soom, Jaan Vaidla, Olev Kriisa, Aare Kodasma, Kalev Vaidla, Sven Tarlap, Alar Haak, Joonas Parve ja Marko Mäesaar.

"Estonia" oli Tallinna juhtiv sõnateater kuni aastani 1949, mil kompartei keskkomitee niiditõmbamisel lõpetati päevapealt väga menukas, kuid häirivalt rahvusmeelne "Estonia" funktsioon sõnateatrina. Saatuse irooniana juhtus see parasjagu märtsipommitamise aastapäeval ehk 5 aastat pärast nõukogude lendurite põhjustatud "Estonia" teatrihoone mahapõlemist.

Pärast rohkem kui poole sajandi pikkust pausi 2004. aastal Katri Aaslav-Tepandi käe all etendunud "Teatriromanss" estoonlasest Erna Villmerist ning mullu lavale jõudnud "Juudit" on osutunud publiku hulgas sedavõrd oodatuiks, et Rahvusooper Estonial on põhjust ka tulevikus arendada tegevust sõnateatrina. Muidugi, ajalooratast tagasi ei keera ning seepärast jäävad juhtivateks žanriteks ikkagi ooper, ballett ja operett.

Eero Raun
Rahvusooper "Estonia" nõunik
50 68 194,
eero.raun@opera.ee,
www.opera.ee