Jõululavastused 2018
03.12.2018 16:15
NB! Siia nimekirja on märgitud peamiselt lavastuste detsembrikuised etendused. Nii mõndagi lavastust mängitakse edasi ka jõulujärgsel ajal.
30.11–12.12 Eesti Draamateatri suures saalis "Lohe needus"
Janne ja Joosep leiavad müstilise loitsuraamatu, mis võtab õe ja venna endaga kaasa võlumaailma. Lapsed avastavad end kummalises Regnumi kuningriigis, kus neid võtab vastu juubeldav rahvas. Peagi selgub aga kohutav tõde – Regnumi kuningriik on aastasadu kannatanud kohutava lohe needuse all. Igal aastal nõuab lohe endale riigi kõige ilusama tüdruku ning kui ta oma ohvrit ei saa, hävitab ta terveid linnu ja külasid. Nüüd ootab kogu rahvas, et just Janne ja Joosep needusele lõpu teeksid! Õde-venda ootab ees hirmuäratav seiklus täis võlukunsti, fantastilisi olendeid ja suuri eneseületusi.
30.11–29.12 Vanemuise Teatri suures majas lasteballett "Lumekuninganna"
Väike poiss Kaj kasvab lastekodus iganenud tõekspidamiste keskel. Heategevuslikul aiapeol, kuhu on kutsutud palju tähtsaid inimesi ja nende lapsi, on kohal ka Gerda – tüdruk, kellel ei ole puudu asjadest. Lastekodulapsed harjutavad etteasteks, kui saabub Onu Eskimo. Kaj on täitmatu. Ta trügib kõigist ette, et haarata endale uut jäätisetuutut … ja korraga ei seisa ta ees mitte heatahtlike silmadega vanahärra, vaid jäise pilguga Lumekuninganna … Külm õhk murendab aknaklaasid , inimesed tarduvad ja jäise südamega naine viib poisi endaga kaasa. Ainult Gerda ümber ei ole maa külmunud, iga tema samm sulatab teed, et leida poiss nimega Kaj.
30.11–22.12 Vene Teatri suures saalis "Muinasjutt tsaar Saltaanist"
Muinasjutu sellest, kuidas poeg isast lahutati, kuidas ta lootis uuesti kohtuda ja kuidas unistused lõpuks täitusid, toob Vene Teatri lavale Moskva lavastaja Jelizaveta Bondar. Puškini värsid on tema tõlgenduses seotud Aleksandr Žedeljovi loodud kammermuusikaga, mis on salvestatud parimate eesti muusikute esituses. Lavastuse stilistika läheneb vanaslaavi müütidele, mis lisab tegevustikule sügavust. Lavastaja räägib laste ja nende vanematega pereväärtustest, sellest, kuidas ületavad erinevaid maiseid probleeme need inimesed, kes liiguvad oma eesmärgi poole.
1.–28.12. Rahvusooper Estonia teatrisaalis ballett "Pähklipureja"
Ben Stevensoni imepärase lavastusega algab Estonias jõulukuu! Ka kõige võimatumad unenäod muutuvad imekauniks ja ahvatlevaks reaalsuseks. Tšaikovski kaunis muusika viib vaataja koos Klaraga maiustuste, Hiirekuninga, mängusõdurite, lendavate kokkade, hiiglasliku jõulupuu, jõuluõhtu ja tantsu võlumaailma. Tšaikovski „Pähklipureja“ on helilooja tuntumaid ja armastatumaid teoseid, mille muusika on inspireerinud paljusid koreograafe jutustama tantsukeeles E. T. A. Hoffmanni ja Alexandre Dumas’ sen. värvikat jõulumuinasjuttu.
1.–23.12 Piip ja Tuut Teatri- ja Mängumajas "Piip ja Tuut piparköögis"
Etendus nagu kokasaade, mille käigus tutvustatakse piparkoogi ajalugu, eksootiliste maitseainete ja kodumaiste koostisosade päritolu, tehakse trikke ja lauldakse, nagu köögis ikka, sest toit peab valmima hea tuju ja hea hooga. Etenduse jooksul sünnib vaatajate silme all ehe piparkoogitaigen ja lõpuks saavad ka piparkoogid ahjuküpseks ning sobivad maitstagi, kui just kõrbema ei lähe, sest paar korda on sedamoodi juhtunud, et Piip ja Tuut unustasid end koos vaatajatega lustima ja alles kõrbelõhn tuletas meelde, et keegi peaks ka ahjul silma peal hoidma.
2.–16.12 Rahvusooper Estonia kammersaalis "Sipsik ja vana aja asjad"
Eno Raua jutustuse lõpus tabab Sipsik end mõttelt, et Anu ei pruugi suureks kasvades enam tahta temaga mängida ... suured ju millegipärast ei mängi nukkudega. Ta palub Anu, et too teda ei unustaks ega minema viskaks. Kõige parem oleks, kui Anu Sipsiku tühja kingakarpi paneks, et päris suure tüdrukuna teda taas välja võtta ja nende ühiseid seiklusi meelde tuletada. Jõuludeks tulevad suureks sirgunud Anu ja Mart oma lapsepõlvekoju. Pööningult leiavad nad vanade asjade hulgast oma kalli Sipsiku. Sellest taaskohtumisest algab meie lavastus ja mäng!
2.–22.12 NUKU teatri Ferdinandi saalis "Elias maa pealt"
Jõuluvaheajal läheb linnapoiss Elias koos oma väikese õe Emiliaga vanaema ja vanaisa juurde rannakülla, et avada peagi suur hulk jõulukingitusi. Just jõuluööl võib juhtuda imelisi asju – ja nii kutsub Elias kogemata välja veehaldja. Ta läheb haldjaga kaasa müstilisse veealusesse maailma, lootes leida imelise ravimi, mis tema haiget õde aidata võiks. Nagu selgub, on teda seal juba mõnda aega oodatud, sest veeriik on mattumas kummalise lume alla, mida üha juurde sajab. Vana ettekuulutuse järgi saab neid aidata ainult poiss maa pealt.
2.–17.12 Salme Kultuurikeskuses ja Vanemuise Teatri väikeses majas tsirkuseetendus "Krudiseja"
Jõulud toovad Eesti tsirkusemaastikule uut kvaliteeti. Jõulutsirkuse etendused noorte andekate Eesti ja Soome kaasaegse tsirkuse professionaalidega tulevad detsembrikuus lavale. Jõulumeelolus etendus räägib jõuludest läbi tänapäeva inimeste vaatenurga. Normaalsuse katte all on peidus nii mõnigi väike vemp ja üllatavad pisiasjad. Etendus sobib kogu perele.
2.–17.12 Rahvusooper Estonia Valges saalis "Jõulud kõige pisematele"
Võttes eeskuju maailma suurtest ooperiteatritest, korraldab Rahvusooper Estonia beebikontserte, kuhu on oodatud väikelapsed vanuses 0–3. Ooper-Kvarteti esituses kuuleb klassikalise muusika pärle, mis sobivad hästi nii esimese kontserdielamuse saamiseks beebidele kui ka nautimiseks lapsevanematele. Toolidel paigal istuma ei pea: põrandale on laotatud Estonia meistrite tehtud ülisuur muusikateatri teemaline tegelustekk, mille peal vanemad saavad pikutada ja mudilased mängida.
4.–22.12 Vanemuise Teatri suures majas muusikal "Kaunitar ja koletis"
Lavastus on mõeldud tõelisele Disney filmide fännile. Rohked tantsu- ja laulunumbrid lummavad muusikalide austajaid glamuuri ja erakordsete efektidega ning võluvad väiksemaid vaatajaid fantaasiaküllaste tegelastega. Imeilus armastuslugu ei jäta kedagi külmaks – värvikas lavastus tuletab suurtele ja väikestele meelde, et kõik ei ole alati nii, nagu esialgu paistab: teinekord võib koledast saada ilus ja esmapilgul ilusana näiv osutub tühiseks.
5.–14.12 Hopneri majas "Nikolaus ja apelsinid"
Mis on sügaval talvel kõige toredam asi? Eks ikka kuldne ja lõhnav apelsin. Paarsada aastat tagasi ei saa aga Tallinna vaestekooli poiss Peeter apelsinist unistadagi. Rikka kaupmehepere tütreke Jette peab aga korsetti kandma ja kogu aeg korralik olema. Ainult siis tuleb talle külla kingitooja Nikolaus. Aga mis siis, kui linnavaht süüdistab Nikolaust hoopis varguses? Ja kui tõeline varas peidab end Jette voodi alla ja hakkab tema apelsine varastama? Miks keegi üldse varastab ja mida peaks vargaga tegema?
6.–20.12 Teoteatris ja Kumu auditooriumis "Kivi kotti!"
Jumid on vahvad loodusvaimud, kes elavad maa all ning kannavad hoolt kivide, mulla ja kristallide eest. Nende ainsad vaenlased on mutid ning kõik, mis jõuab nendeni maa pealt on kõlbmatu ja kahtlane. Aga ühel päeval prantsatab läbi nende katuse päkapikk. Jumid pole kunagi näinud päkapikke ega tea ka midagi jõuludest. Mida selle imeliku kirevas riides olevusega peale hakata? Ühiselt otsustatakse, et päkapikust peab ka jumi saama, aga päkapikk Järdal on hoopis teised plaanid. Teda ootavad ju jõuluvana ja päkapikupere ning tal pole vähimatki tahtmist eluks ajaks maa alla mulda ja kive kärutama jääda.
6.–20.12 üle Eesti "Jõuluvanaks saamise saladus"
Jõulud on imede aeg, mil isegi kõige vähem muinasjuttudesse uskuvad inimesed kogevad lapsepõlvest tuttavat jõulutunnet. Rääkimata lastest, kes igal hommikul akna juurde vudivad ja sussi seest päkapiku toodud üllatuse leiavad, olgu selleks siis kompvek või präänik. Etendust vaatama tulnud lapsed satuvad imelisse päkapikumaailma ning igaühe põue poeb harras tunne.
7.–28.12 Kuressaare Linnateatris "Sipsik"
Sipsikut teavad kõik. Aga ometi tundub vahel nii, et selles kiires maailmas, kus lastelgi juba aega kipub väheks jääma, sest tegema peab ju nii palju, on Sipsik sagedasti ära kaduma kippunud. Kuhu me oma mängud kaotame? Kes või mis suudavad Sipsikut asendada? See on lugu mängust, mängulustist ja sellest, et see kunagi kuskile mingi staatilise ekraanivirvenduse varju ei kaoks. Sipsik on kangelane!
7.–19.12 Vanemuise Teatri väikeses majas "Elamise reeglid"
Võib olla üsna kindel, et kui komöödia läheb lahti pereringis, kus plaanitakse õdusat jõuluõhtut, siis untsu läheb kõik, mis untsu minna saab. Head uudised, mida on kavas pereliikmetega jagada, ei osutugi nii imelisteks, suhted muutuvad pingelisteks, piduroad ei kuku välja piisavalt hõrgud, jõulustress alustab oma laastamistööd. Ent tegu pole pelgalt iroonilise jõulukomöödiga, milletaolisi varemgi nähtud nii teatrilavadel kui kinolinadel. Selles loos näeme äärmuseni reeglitele allutatud maailma koomilist poolt, kus tegelikult mitte millelegi ei saa kindel olla.
8.–16.12 Paide Muusika- ja Teatrimajas "Õlest mees õue all"
Paide Teatri jõululavastus toob kokku vana eesti jõulupärimuse ja tänase lapse maailma – multifilmid, nutitelefonid ja tahvelarvuti. kus kohtuvad jõulusokk ja pokemon ja mida neil üksteiselt õppida on? trupp pakub kõigile vaatajatele – olgu laps või too, kel jõuluajal lapsepõlv ikka meelde tuleb – võimalust saada osa jõulutraditsioonide kirevast maailmast, tunda põhu sooja lõhna ja arvata, mitu pähklit Tõnnil või Töngil parajasti peos on.
8.–20.12 Rakvere Teatri suures saalis "Pipi peab jõule"
Pipi Pikksukk on teada oma punaste patside, tugevuse ja tagurpidi naljalugude poolest. Tema lustakad seiklused merel ja Segasummasuvilas on naerutanud nii suuri kui ka väikesi lapsi. Talve ja jõulude saabudes on aga Pipit ootamas uued väljakutsed. Oma lustaka huumori saatel saab Pipi üle igast mäest, aga mõnikord on ka kõige tugevamal väikesel tüdrukul vaja kedagi, kes hooliks. Jõulud üksinda Segasummasuvilas võib kohutada ka kõige vingemat merede hirmu, aga õnneks ei ole kadunud maailmast sõbrad ja väike jõuluime.
8.–30.12 Vene Teatri suures saalis "Külmunud laulud"
Aljoša on 27-aastane noormees, keda miski ei huvita. Talle ei valmista rõõmu ei uusaasta, ei pühade-eelsed sekeldused, ega elu üldiselt. Kunagi uue aasta eel tuli Aljošale meelde, et unustas osta kuuse ja sõitis laadale seda ostma. Saanud endale sealt kuuse, tahtis Aljoša koju sõitma hakata … Kuid siis tõuseb tuul ja viib meie kangelase muinasjutulisse külasse Uimasse. Uima tundub väga tore: imekaunid neiud (virmalistega juustes), pirukad ja präänikud on maitsvad ning kuu ja päike vahetavad kohad ning tähed kukuvad taevast sülle. Võiks elada ja elust rõõmu tunda. Ainult Uimast ära minna ei saa.
8.–28.12 Salme Kultuurikeskuses nukulavastus "Kuhu kadus unejonniliiv?"
Kakspäkapikk on üks isevärki ja isemeelne metsapikk, kes on teinud pahandust – söönud lindude toidumajast nende seemned ära. Tema teo eest peab vastutama metsapikkude pealik Vana Päkapikk, kellele Must Haldjas paneb taas needuse: muutuda igal ööl rongaks. Et ta needusest vabaneks, peab Kakspäkapikk üles otsima Mari ja tema käes olevad esimese ingli tiivad, et õppida lendama ning viima Unemaale salasaadetise ...
12.–22.12 Ugala Teatri suures saalis "Kohtume kell 8 Noa laeval"
Lumi ja jää, jää ja lumi nii kaugele, kui silm seletab. Mõni ime siis, et kolmel pingviinil ei olegi muud teha, kui üksteisega kakelda ja pidevalt kala järgi haiseda. Ja välja näevad nad ka täpselt ühesugused. On nad aga head pingviinid või on nad pahad pingviinid? Ja kui nad ongi pisut pahad, mis siis ikka nii väga juhtuda … „Kohtume kell 8 Noa laeval“ on üks naljakas ja eriskummaline lugu kolmest pingviinist, tüsedast ületöötanud tuvist ja imeilusast liblikast.
12.–22.12 Endla Teatri suures saalis "Doktor Doolittle"
Doktor John Dolittle on auväärne ja lugupeetud arst, kõige targem mees oma kodulinnas. Varem seisid inimesed tunde järjekorras, et tema vastuvõtule saada. Aga nüüd on kõik teisiti, sest doktoril on üks veidrus ja linnaelanike meelest on see veidrus pisut üle piiri läinud. Doktor nimelt armastab väga loomi ja terve tema kodu on neid täis – sahvris elavad jänesed, klaveris valged hiired, arstikabinetis jalutab siga ning aiatiigis elab alligaator. Aga kellele meeldiks arsti vastuvõttu oodates kogemata siili peale istuda? Puddelby-on-the-Marshi elanikele igatahes mitte!
12.–22.12 Eesti Rahva Muuseumis "Nääriäpu jõulupuu"
Maguspõnev ootusärevus. Väike Äpu teab, et jõulumees tuleb. Aga mis siis, kui ta jääb hiljaks jääb?! Või äkki ta hoopis ...? Ja kuidas üldse päris jõulumeest ära tunda? Heino Seljamaa ja sõbrad koos lauludega lavastuses „Nääriäpu jõulupuu“ leiavad vastused! Etenduse lõpus tervitab lapsi jõuluvana.
12.12 Salme Kultuurikeskuses "Nagu esimene ingel"
Jõululavastus ühes vaatuses, mis räägib Vanast Päkapikust, kellele Must Haldjas on pannud rongaks moondumise needuse. Jõulu aegu satub metsa päkapiku juurde jonnakas 10-aastane poiss Markus, kes peab päkapikule õpetama midagi, mida see ise ei oska. Koos elavad poiss ja Vana Päkapikk metsas vana kännu sees terve aasta, kuni nad mõlemad õpivad ... lendama – ja päkapikk vabaneb needusest.
14.–19.12 Von Glehni Teatris "Pesukaru pidupäev"
"Pesukaru pidupäev" jutustab põneva loo jõuluõhtust pesukaru juures, kuhu kõik metsaasukad on külla kutsutud ja nende auks uhke pidulaud kaetud. Hakkavadki saabuma külalised. Kõigil on mõnus ja lõbus, lauldakse ja tantsitakse, kuni äkki haavikuisand jänes avastab, et ... Mida aga haavikuisand avastab, tulge detsembris vaatama Von Glehni Teatrisse Nõmmel.
18.–29.12 Vene Teatri suures saalis "Jõulupuude planeet"
Küllap tahaks iga poiss ja tüdruk, et pühad ei lõpeks iial! Küll oleks tore, kui me võtaksime näiteks uut aastat vastu mitte ainult 31. detsembril, vaid kõik 365 päeva aastas! Ükskord õnnestuski ühel Marko nimelisel poisil sattuda just nimelt ühele sellisele planeedile, kus sellelaadne rõõm kestis terve aasta: kingiks võis saada ükskõik millise mänguasja, võis sõita iseliikuval kõnniteel ja imetleda kirgaste vanikutega kaunistatud jõulupuid! Aga kuskil kaugel univesumis ootas samal ajal Markot tema armastatud planeet Maa ning Markol tekkis ühtäkki kange soov õppida ise oma kätega pidusid korraldama ja just nimelt iseenda juures kodus, tehes maailma enda ümber natukenegi paremaks ja natukenegi õnnelikumaks ...
27.–31.12 Tartu Ülikooli muuseumis "Hingede öö"
"Hingede öös" avaneb sul võimalus liikuda peategelasena läbi toomkiriku ruumide, tuhnida iseenda mäluruumis, kohata võõraid ja tuttavaid, aga eelkõige iseend praegu ja minevikus. Karl Ristikivi romaanist tuttavad stseenid, tunded ja tegelased on sulle teejuhtideks ja abilisteks. Oled oodatud aastavahetusel Surnud Mehe majja. Astu sisse lahtisest uksest.