In memoriam Maris Balbat

In memoriam 
Maris-Lembi Balbat 
20. VI 1936–25. II 2022

25. veebruaril 2022 lahkus teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik, Eesti Teatriliidu liige Maris-Lembi Balbat.

Maris Balbat sündis Tallinnas 20. juunil 1936. Ta lõpetas 1954. aastal Tallinna 7. keskkooli (praegune Inglise Kolledž), 1959. aastal Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna ning 1967. aastal teatriloo aspirantuuri Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis (juhendajaks Karin Kask). Seejärel töötas ta Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis ning aastatel 1969–1976 filmistuudios Tallinnfilm toimetuskolleegiumi liikmena ja filmitoimetajana. Aastatel 1979–1997 oli ta teatri- ja filmitoimetaja kultuurilehes Sirp ja Vasar (hilisem Kultuurileht) ning 1997–1998 nädalalehe Kultuurimaa toimetuses. Tema teatri- ja filmialased kaastööd ilmusid ka teiste väljaannete kultuurikülgedel.

Maris Balbati viljakas ja rikkalik kriitiku- ja ajakirjanikutöö niihästi teatri- kui ka filmialal alles ootab kokkuvõtete tegemist ja raamatu(te)na ilmumist. Teda kui leebelt kriitilist toimetajat saavad tänuga meenutada niihästi vanema põlve kui ka keskmise põlvkonna teatri- ja filmikriitikud ning ajakirjanikud, kes omal ajal kultuurilehes oma esimeste kaastöödega debüteerisid. Olgu siinkohal kaunistava näitena märgitud meie rahvusliku filmikooli esimese lennu üliõpilaste kirjutiste trükki toimetamine 1990. aastatel.

Maris Balbati toimetajatööst Tallinnfilmis pärast seda, kui Lennart Meri sealt lahkus, et hakata ka ise filme tegema, saaksime väga huvitava filmiajaloo peatüki. Eesti filminduse arengus olid aastad 1969–1976, mil "sulaaeg" sulandus "stagnatsiooniaega", väga põnev ja pöördeline aeg. Eesti filmi jaoks ka uute alguste küpsemise aeg.

Maris Balbat töötas niihästi mängufilmide, muusikafilmide kui ka animafilmide toimetajana. Nimetagem Kalju Komissarovi filmi "Metskapten" (1971) ning Veljo Käsperi filme "Väike reekviem suupillile" (1972) ja "Aeg elada, aeg armastada" (1976). Aga ka Tallinnfilmis tehtud noorte lavastajate tudengifilme, nagu Peeter Simmi "Võsakurat" ja Toomas Tahveli "10 minutit võitleva ateistiga" (mõlemad 1976). Ja muidugi Leida Laiuse unustamatu "Ukuaru" (1973).

Maris Balbat oli hea kooliga, tark teatrikriitik, kes kohtles arvustatavat lugupidamisega.

Jääme teda mäletama. 

Maris Balbati ärasaatmine on 5. märtsil 2022 kell 15.30 Tallinnas Pärnamäe kalmistu kabelis.

Eesti Teatriliit
Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 
Teatri- ja Muusikamuuseum
Eesti Kinoliit
Sirp
Teater. Muusika. KinoMaaleht