In memoriam Asta Selter

Asta Selter

21. III 1940 – 8. IV 2019

Lahkunud on Ugala teatrimaja kauaaegne, hea ja rõõmsameelne haldjas Asta Selter.

Asta Selter oli hariduselt lasteaiakasvataja. Kundast pärit Asta töötas kasvatajana kümme aastat, kuid 1970. aastal pidi tervise tõttu tööd vahetama ning sattus tööle Ugala teatrisse, kuhu jäi kolmkümne kuueks aastaks.

Alguses oli Asta ringreisikassapidaja, siis arveametnik-kassapidaja, edasi juba vanemkassapidaja, peaadministraator ja piletimüügijuht. Asta õlul oli mitukümmend aastat kogu Ugala müügitegevus. Tema pidi hoolitsema, et lavastuste reklaamid jõuaksid raadiosse, televisiooni ja ajalehtedesse. Asta koostas tööplaane, tellis plakateid ja kavalehti, organiseeris väljasõite ja ringreise, suhtles rahva- ja kultuurimajade ning teiste teatritega.

Astat teadsid kõikide Eesti teatrite töötajad. Tihtpeale oli just Asta esimene, kes neid Ugalasse külla saabumisel tervitas ja üleskerkinud probleemidele lahendusi pakkus. Paljudele Ugalas diplomilavastusi teinud ning seal nädalate kaupa elanud teatritudengitele oli Asta sageli ema või vanaema eest. Ta leidis oma kiires päevas alati hetke, et ära kuulata noorte loome- või olmemured.

Viimased kuus aastat töötas Asta Ugalas publikuperenaisena ja sellest ametist jäigi ta 2006. aastal pensionile. Veel kümmekond aastat tagasi oli Asta ilmselt näitlejate kõrval kõige tuntum ugalalane, keda teatrisõbrad teadsid nime ja nägu pidi. Publikuperenaisena oli ta alati kohal ning valmis oma jutukal, kuid konstruktiivsel moel lahendama ka kõige keerukamaid ettetulevaid probleeme, kuulama inimeste vahetuid muljeid ning jagama rõõme ja muresid. Ka pensionil olles säilis Astal tugev side Ugala ja ugalalastega. Ta külastas kontroll- ja esietendusi, hoidis end majas toimuvaga kursis ning tantsis teatri sünnipäevapidudel varaste hommikutundideni.

Sõbrad ja kaasteelised Ugala teatris tunnustasid Asta tööd palju kordi kolleegipreemiaga ning Viljandi linn 2006. aastal elutööpreemiaga.

Asta Selter oli väga särav inimene ja väga särav isiksus! Asta armastas oma tööd ja armastas jäägitult Ugala teatrit, endised kolleegid jäävad teda alati hea sõnaga meeles pidama. Asta lahkumisega on Ugala kaotanud hea sõbra, truu kaasteelise ja ühe teatri ajaloolise mälu kandja.


Mälestavad Ugala teater ja Eesti Teatriliit