Eesti Teatri aastaauhinnad 2005

27. märtsil, rahvusvahelisel teatripäeval anti Vanemuise teatris välja Eesti Teatri aastaauhinnad 2005.

Sõnalavastuse alal

Žürii: Reet Neimar - esinaine, Mari-Liis Küla, Ene Paaver, Pille-Riin Purje, Liina Jääts, Madis Kolk, Ivar Põllu.

LAVASTAJAAUHIND:
Hendrik Toompere - "Põrgu wärk" (MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. Viinistu kunstimuuseumis).

KUNSTNIKUAUHIND:
Ene-Liis Semper - "Seitse samuraid", "Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki" (Teater NO99).

NAISNÄITLEJA AUHIND:
Ülle Kaljuste - Angela lavastuses "Minu oivaline lahutus" (Eesti Draamateater).

MEESNÄITLEJA AUHIND:
Rein Oja - Tupolski lavastuses "Padjamees", Kyuzo lavastuses "Seitse samuraid" (Teater NO99).

MEESKÕRVALOSA AUHIND:
Rain Simmul - Slopašev lavastuses "Tõde ja õigus".Teine osa" (Tallinna Linnateater).

NAISKÕRVALOSA AUHIND:
Pille Lukin - Mimi lavastuses "Õmblejannad" (Eesti Draamateater).

SÕNALAVASTUSTE ŽÜRII ERIAUHIND:
"Taarka" - Kauksi Ülle, Vanemuise teater ja Seto kuningriik - sotsiaalse kõlapinnaga teatrisündmuse korraldamine.

Kristallkingakese rändauhind noorele teatriinimesele esimese märkimisväärse lavatöö eest.

Risto Kübar - nimiosa lavastuses "Adolf Rühka lühikene elu" (Eesti Draamateater, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool).

Taavi Tõnisson - osatäitmised lavastustes "Võluflööt", "Troll-poiss" jt. (Eesti Nukuteater).

Muusikalavastuste alal     

Žürii: Raili Sule - esinaine, Reet Mikkel, Kristel Pappel, Anneli Remme, Tiina  Mattisen, Vahur Keller, Ester Võsu.

Arvo Volmer - ooperite "Othello" ja "Simson ja Delila" muusikaline juht ja dirigent (Rahvusooper "Estonia").         

Marko Matvere - nimiosa muusikalises etenduses "Georg" (Smithbridge Production). 

Muusikalavastuste žürii eriauhind

Zoja Hertz - tulemuslik töö kontsertmeistrina "Georgi" (Smithbridge Production) ja lühiooperite "Telefon" ja "Meedium" (Rahvusooper "Estonia") ettevalmistamisel.

Balleti- ja tantsulavastuste alal

Žürii: Tiiu Tölp-Randviir - esinaine, Kaie Kõrb, Kristiina Garancis, Priit Raud, Oleg Titov, Tiit Tuumalu, Tõnu Lensment.

Marina Tširkova - Rose'i osa balletilavastuses "Shannon Rose" (Rahvusooper "Estonia").

Oksana Titova ja Taavet Jansen - tantsulavastuse eest "The Last Hairy".

Kriitikaauhind                              

Üks artikkel kui näide, mis annab lootust uueks sünteesiks, kus nüüdisaegset teoreetilist ettevalmistust kasutatakse vaatlusaluse lavastuse avamiseks, tegeldes konkreetse teatrifenomeni seletamisega. Kriitikaauhinna saaja valib Teatriliidu juhatus.

Eero Epner - artikkel "Miks Julia nutab?", "Teater.Muusika.Kino" nr.1. 2005.

Teatri tehnilise töötaja auhind etendust ettevalmistavas kategoorias.  

Žürii: Sirli Bergström, Indrek Saar, Tiiu Luht,  Riina Viiding.

Jaan Mikkel - teatrilava rekonstrueerimise eduka lõpetamise ja  silmapaistvate töötulemuste eest 25 tööaasta jooksul Rahvusooperis "Estonia".

Teatri tehnilise töötaja auhind etendust teenindavas kategoorias

Illi Allabert - rekvisiitor, 47 aasta pikkuse, teatrile pühendunud eeskujuvääriva töö eest. Tallinna Linnateater.

Ants Lauteri nimeline noore lavastaja (kuni 10 aastat teatritööd) auhind

Žürii: Anu Lamp, Ivika Sillar, Katri Aaslav-Tepandi, Jaak Allik, Mait Malmsten, Indrek Saar.

Tiit Ojasoo

Esile tõstetakse lavastusi: W. Russell, "Verevennad" ja B.-M. Koltes, "Roberto Zucco" (Vanemuine), M. McDonagh, "Inishmoore'i leitnant" ja W. Shakespeare jt, "Julia" (Eesti Draamateater), M. McDonagh, "Padjamees" ja A. Kurosawa jt, "Seitse samuraid" (Teater NO99).                                   

Ants Lauteri nimeline noore näitleja (kuni 10 aastat teatritööd) auhind

Žürii: Anu Lamp, Katri Aaslav-Tepandi, Ivika Sillar, Jaak Allik, Mait Malmsten, Indrek Saar.

Taavi Eelmaa

Osatäitmised lavastustes: "Woyzeck", "Inglid Ameerikas", "Nicholas Nickleby", "Täna õhta kell kuus viskame Lutsu", "M.Butterfly" (Eesti Draamateater), "No more tears", "Lumi", "Eesti ballaadid", "Ainult võltsid jäävad ellu", "Ema", "Jänese aasta"  ja Leo Saalepi rollid filmiprojektis "Tabamata ime" (Von Krahli Teater).

Georg Otsa nimeline auhind

Žürii: Teo Maiste - esimees, Anu Kaal, Pille Lill, Mati Palm, Jassi Zahharov, Jüri Kruus, Taisto Noor.

Leonid Savitski
Aastatepikkuse kõrgvormi eest, esile tõstes nii osatäitmisi "Estonia" lavastustes: Wurm (G.Verdi "Luisa Miller"), Daland  (R.Wagneri "Lendav Hollandlane"), Gremin (P.Tšaikovski "Jevgeni Onegin"), Felipe ja Suurinkvisiitor (G.Verdi "Don Carlos”), Zaccaria (G.Verdi "Nabucco"), de Silva ( G.Verdi "Ernani"), Boriss, Pimen ja Varlaam (M.Mussorgski "Boriss Godunov"), Dossifei  (M.Mussorgski "Hovanštšina"), Mölder (A. Dargomõžski  "Näkineid"), Escamillo (G.Bizet' "Carmen") kui ka ulatuslikku kõrgetasemelist  romansiloomingu esitust.

Priit Põldroosi nimeline teatripedagoogi ja teatriloolase auhind

Žürii: Lea Tormis - esinaine, Piret Kruuspere, Ingo Normet, Kalju Orro, Peeter Tammearu.

Riina Roose - Roosile Eesti kultuuripõllul.

Eesti kultuuriloo missioonitundliku valgustamise eest nii Lavakunstikoolis kui ka lavastuses "Teatrilaulud" (Tallinna Linnateater).

Aleksander Kurtna nimeline tõlkija auhind

Žürii: Mati Sirkel - esimees, Ülar Ploom, Lilian Tamm-Vellerand, Monika Läänesaar, Urmas Lennuk.

Peeter Volkonski

Pikaajalise ja pühendunud tõlketöö eest, mis sisaldab ka 2005. aastal lavale jõudnud W. Shakespeare'i näidendite "Othello" ja "Nagu teile meeldib" kaastõlkeid.

Salme Reegi nimeline lasteteatri auhind

Žürii: Rait Avestik - esimees, Ilona Martson, Anne Türnpu, Rein Oja.

Leino Rei

Noorimale teatripublikule mõeldes õiges ning vajalikus suunas tegutsemine. Eesti Nukuteatri lavastuse "Karjatüdruk ja korstnapühkija" teksti dramatiseerija, lavastaja ja näitleja.   

TEATRI AASTAAUHINDADE AJALOOST

Aastapreemiaid (tookord hooajapreemiatena) hakati välja andma 1961. aastast. Kõigepealt oli see ainult kaasajateemaliste lavastuste (kaasaegne nõukogude algupärand; eesti kaasaegne näidend loeti sinna hulka) hindamiseks. Preemiate alaliigid olid kindlaks määramata. Ministeerium moodustas žürii Eesti Teatriühingu kriitikasektsiooni liikmetest, preemiate kätteandmist korraldas Teatriühing.
Alates 1968. aastast muutus auhindamise alus üldiseks, lavastuse dramaturgilist päritolu piiritlemata. Esile tõsteti hooaja parimaid. Alaliigid, struktuur määramata.

Alates 1970. aastast suurenes preemiate koguarv (võttes arvesse, et lavastuste ja osatätmiste arv, mille hulgast parimaid valiti, oli nüüd väga suur - Eesti teatrihooaja kogutoodang). Moodustati 3-astmeline kategooriate süsteem: I, II ja III järgu preemiad. Auhindamisega tegeles nüüdsest ainult Teatriühing. Alates 1971. aasast hakati välja andma peemiaid tehniliste ala parimatele.

Aastast 1975 hakkasid hooajapreemiatele lisanduma nimelised preemiad, esimesena Ants Lauteri nimeline (1975), teisena Georg Otsa nimeline (1976), seejärel tasapisi järgmised. Komisjone ja žüriisid kutsus kokku Teatriühing.

1984. aastal seati sisse Teatrikunsti vabariiklikud preemiad, st Kultuuriministeeriumi poolt väljaantavad autasud, mille struktuur oli praeguste teatriauhindade otsene eelkäija: 1 lavastajapreemia, 1 kunstnikupreemia, 1 naisnätleja ja 1 meesnäitlejapreemia, 1 ooperipreemia,  1 balletipreemia, kriitikapreemia. Pidulik kätteandmine toimus Tallinna Raekojas. Süsteem viidi üle kalendriaastale, hooajapreemiate asemel tekkisid seega aastapreemiad.
Paralleelselt jäid kehtima Teatriühingu nimelised preemiad. Muus osas endine 3-järguline preemiate sadu lõpetati, selle asemel otsustati autasustada üht loovisikut igast teatrist.

1989. aastast andis ministeerium aastapreemiate määramise üle Teatriliidule, kes pidi moodustama žüriid, koordineerima nende tööd ja korraldama tseremoonia (1999. aastast on seda tehtud erinevates teatrites teatripäevapeo pidulikuma osana). Aastapreemiate ülevõtmisega seoses kaotati premeerimine põhimõttel: igast teatrist üks loovtöötaja. Küll aga säilisid Teatriliidu nimelised preemiad oma statuutide ja omaette žüriidega. Aja jooksul on aastapreemiate alaliikides tehtud täiendusi (kõrvalosade preemiad, eripreemiad jt). Preemiaid nimetatakse nüüd auhindadeks.

Aastast 1996 rahastab aastaauhindu Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapital. Seetõttu annab näitekunsti sihtkapital detsembrikuus väljakuulutatavate Kultuurkapitali aastapreemiate süsteemis alati ainult ühe auhinna (mitte mitmeid, nagu teevad teised sihtkapitalid), reserveerides ülejäänud summma traditsiooniliste Teatri aastaauhindade tarvis, mida antakse juba tavapäraselt välja 27.märtsil, rahvusvahelisel teatripäeval  (analoogiliselt toimib veel Kirjanduse sihtkapital: kirjanduse aastaauhinnad antakse samuti välja märtsis).

Kõikidel auhindadel on oma statuut, žüriide koosseisud kinnitab igal aastal Eesti Teatriliidu juhatus.