Eesti teatristatistika 2020

2019. aastal, seni viimasel „tavapärasel“ aastal, külastas teatreid vaid veidi vähem inimesi kui Eesti rahvaarv kokku – seitsmel tuhandel etendusel (7,047) oli kokku 1,2 miljonit külastajat (1,273,303). 610 mängitud lavastustest olid uuslavastused 222. Statistikas osalevate asutuste arv oli läbi ajaloo kõrgeim, nimelt osales statistikas 65 asutust. Sellest arvust võibki 2020. aasta teatristatistikat alustada, selles arvus on küll liikumisi, aga arv ei ole muutunud.

Kui vaadata seda mõõnade ja muutuste aastat arvudes, siis peab esimese mahaarvamise tegema teatritegevuseks sobilike päevade väljaarvutamisega. Tegu oli liigaastaga, 366 päevast tuleks eriolukorra ja sellele järgnenud piirangute tõttu maha arvata 110 päeva. Kalendripäevadest jääb alles 256 päeva, kuid ka nende puhul tuleb arvestada, et piirkonniti oli erisusi, Ida-Virumaal ja Harjumaal rohkem kui mujal. Piirkondlikud erinevused mõjutasid ka väljasõiduetendusi, sest arvestada tuli senisest rohkemate asjaoludega.

Kuigi 13. märtsil 2020 alanud eriolukord lõppes mais, jäid karmid piirangud avalikele üritustele kehtima juulini. Väikeseks eripäraks oligi „Inimese hääle“ 3 etendust juunis, laiemalt taastus etendustegevus alles Baltoscandaliks juulis. Mis muidugi tähendas, et etendused füüsilises ruumis ja kohal viibiva publikuga olid lubatud 50% täituvuse puhul kuni 500 inimese korral siseruumis ja 1000 inimese puhul välitingimustes. Kehtima hakanud 50% publikutäituvuse reeglist hoolimata käivitus teatrisuvi täie hooga – kahe kuuga toimus 40 esietendust (2019. aastal oli suviseid esietendusi 49 ning 2021. aastal – etteruttavalt – umbes 75), neist üheksa tänu Baltoscandali festivalile.

Kui võtta aluseks 256 etendusekõlbulikku päeva ja jätta välja saali täituvuse protsent – saame tulemuseks, et keskmiselt oli 2020. aastal valida 18,7 etenduse vahel päevas (pea sama oli see aastal 2019 – 19), ühel etendusel oli keskmiselt 152 vaatajat (so 32 vaatajat vähem kui aastal 2019) ja Eesti teatrisse tuli päevas keskmiselt 2 842 vaatajat (so 647 vähem, aastal 2019 oli neid 3 489).

Etenduste poolest kõige aktiivsem aeg oli augusti lõpust kuni novembri lõpuni. Päevas antavate etenduste arv, mis juulis oli keskmiselt 7 etendust päevas, kasvas septembriks 15–25 ja oktoobriks kuni 30 etenduseni. Kuid ka sel, aasta kõige intensiivsemal etendusteperioodil, jäid paljud etendused ära, sest keegi teatri töötajatest oli olnud lähikontaktne. Vajadusel suleti teatreid ka nädalaks või paariks.

Lühidalt võib öelda, et Eesti teatrit õnnestus 2020. aastal vaatamas käia üle seitsmesaja tuhandel vaatajal (727 316), kokku õnnestus teatritel anda 4 785 etendust ja mängukavades oli kokku 539 lavastust, millest 166 lavastusel õnnestus esietenduda.

Statistikaameti (30.06.2021) kultuurielus osalemise uuringu põhjal käis 2020. aastal teatris 398 500 inimest, mis tähendab teatristatistika arvude põhjal, et iga teatris käinud inimene käis seal ligi 2 korda aastas (täpsemalt 1,8 korda). Langus on tuntav võrreldes näiteks 2017. aastaga, s.o eelmise uuringu tulemusega, kui see oli 2,6 korda aastas. See näitab, et aasta keerukused on nähtavad ka keskmistes arvudes.

Olude keerukus ning etenduste ja külastuste langus kajastub professionaalse teatri omast palju selgemalt harrastusteatrite puhul: 57% vähem etendusi ja 66% vähem vaatajaid kui aastal 2019. Kolmandat korda on tabelisse jõudnud harrastusteatrite koondandmed ja rõõmusõnumina võib öelda, et nende aluseks on juba harrastusteatrite oma statistikakogumise baas, mis valmis 2020. aasta lõpul. Vaadeldaval aastal oli 41 harrastusteatri repertuaaris 103 lavastust, millest 49 olid uuslavastused, etendusi anti 382 ja külastusi kokku oli 13 691. 

Nagu algul öeldud, siis 65 osaleva teatri hulgas on olnud liikumisi: kaks teatrit – Vilde Teater ja Viljandi lasteteater Reky – on nüüd harrastusteatrite statistikabaasis ja lavastusprojektides toimub igal aastal muutusi, aga raskustest hoolimata oli ka juurdetulijaid üksjagu: eˉlektron, Ekspeditsioon, Teater Kilk, Ruum Raam Ring, Teater Nuutrum, ULM (Uue Loomingu Maja), oli teisigi, kes ei jõudnud veel oma esimese lavastuseni, nt Ilieh (alustas 2020. aastal koolitusprogrammidega).

Riigi tegevustoetust, küll erinevas mahus, said 26 teatrit, neist 2 teatrit – Ilmarine ja Tuuleveski – said toetust regionaalsest programmist. Uute toetusesaajate hulka kuulsid ka eˉlektron ja Ekspeditsioon, kuid seda seoses teatri NO99 lõpetamise järel välja kuulutatud konkursiga. Vana Baskini Teater sai tegevustoetuse kohtulahendi tulemusel. Seoses kriisiabiga said toetusi ka Kellerteater jt ning kohtulahendiga Von Glehni Teater. Erinevas mahus munitsipaaltoetust said nt Emajõe Suveteater, Ilmarine, Kanuti Gildi SAAL, Must Kast, Tartu Uus Teater, Tuuleveski, Vana Baskini Teater ja osa riigiteatreid.

Linna- ja riigiosalusega teatrite uuslavastuse arv langes 92lt 65le. Kuid riigi- ja erateatrite suhe jäi samaks: kogu repertuaari 539 lavastusest kuulus riigiteatritele 284 lavastust, mis on 52,7 % ja on jäänud varasemaga võrreldes samaks – 2019 oli see 51,5%.

Jätkuvalt olid enimkülastatud teatrid Estonia (81 675), Vanemuine (80 006) ja Eesti Draamateater (63 771). Eraetendusasutustest kogusid enim vaatajaid stand-up teater POINT (22 317), Thors Production (20 000) ja VAT Teater (16 548) ning ligi viisteist tuhat külastust kogus Vana Baskini Teater.

Igaks juhuks olgu üle korratud, et külastuste arvudes ei ole veebikülastusi. Ülekandeid etendustelt või spetsiaalselt voogteatrina esitamiseks mõeldud etendusi andsid 8 teatrit 25 lavastusega, nad kogusid 45 310 vaatajat: Piip ja Tuut Teater 18 990, Kanuti Gildi SAAL 16 175, Kinoteater 5 754, eˉlektron 4082, Kellerteater 1483, Linnateater 1 783 jt.

Eesti teatrite panus laiemasse kultuuriellu oli ka 2020. aastal märkimisväärne. Märtsist maini 2020 olid internetis vaatamiseks 15 teatri lavastuste videosalvestised. Planeeritud festivalidest toimusid küll muudetud kavaga, aga siiski 16. Ära jäid või lükkusid edasi 9 festivali: Jõhvi balletifestival, Saaremaa Ooperipäevad, Birgitta festival, A festival, NAKS, Tallinn Comedy Festival, Kuldne Mask, Tallinn Fringe, Talveöö Unenägu. Kui lisada teatrite etendustegevusele korraldatud festivalid, kontserdid, ballid, filmiõhtud, loengusarjad ja töötoad, siis toimus teatrite korraldamisel 7 062 kultuurisündmust 882 850 külastajale.

Täpsemad andmed on avaldatud Teatrielu 2020 kroonikas ja Eesti Teatri Agentuuri statistikabaasis.