Teatrikoolid

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakond ehk lavakunstikool on Eesti pikima ajalooga teatrikool, mis on andnud põhiliselt näitleja kõrghariduse, kuid siit on välja kasvanud ka enamus praeguse eesti teatri olulisi lavastajaid.

1938. aastal asutati Riiklik Lavakunstikool Tallinna Konservatooriumi juurde. Selle kooli lõpetas näitlejana praeguse Lavakunstikooli esimene juht (1957-1977) Voldemar Panso, kes hiljem sai režiihariduse Moskva Teatrikunsti Instituudis Stanislavski õpilastelt Maria Knebelilt ja Aleksander Popovilt. Tema juhendamisel lõpetas I lend lavakunsti fakulteedi 1961. aastal. Peale Panso surma on seda juhtinud ja seal õpetanud mitmed tema õpilased. Kool on lähtunud nii eesti teatritraditsiooni kui ka Stanislavski koolkonna põhimõtetest, täiendades neid, eriti viimastel aastatel, teistest Euroopa teatrikoolidest omandatud elementidega.

Alates 1978. aastast antakse Voldemar Panso sünniaastapäeval parimale üliõpilasele üle Panso-nimeline preemia.

Lavakunsti osakonnas koolitatakse tööks kutselises teatris ja etenduskunstide eri valdkondades mitmekülgsete praktiliste oskuste ning laialdaste teoreetiliste teadmistega näitlejaid, lavastajaid ja dramaturge.

Bakalaureusetaseme teatriõpe põhineb tugeval psühholoogilise sõnateatri traditsioonil, mis on ühendatud teatrikunsti kaasaegsete suundumustega. Magistriõpe lavakunsti osakonnas võimaldab teatrialaseid teadmisi süvendada, tutvuda erinevate kaasaegse teatri meetoditega ning omandada oskused tööks teatripedagoogina. Professionaalsetel teatritegijatel on võimalus ka loovuurimuslikuks doktoriõppeks, mida korraldab EMTA doktoriõppe keskus.

Lavakunstikool asub sajanditepikkuse ajalooga koolihoones Toompeal, Toom-Kooli 4. Õppetöö ja etendused toimuvad ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja black box saalis Tatari 13.