Lavastused

Assistent Helen Reitsnik

Kunstnik Mihkel Maripuu

Muusikaline kujundus: Valeri Kazakov

Valguskujundus: Denis Bretško

Lavastaja abi Svetlana Šušina

Osades: Ljubov Agapova, Alina Karmazina, Anna Markova, Daniil Zandberg, Sergei Tšerkassov, Sergei Furmanjuk, Ivan Aleksejev

 

Ma tean, kust tulevad lapsed.

Ma tean, mida mu ema ja isa tegid, et mind saada. Ma tean, et mu ema ja isa surevad kunagi ära. Mu vanaema ja vanaisa on surnud. Ma nägin neid kirstus. Nad ei olnud seal korraga. Vanaema elas mitu aastat ilma vanaisata. Kas ta mõtles ikka minu peale rohkem? Või vanaisa peale? Kas ta mõtles sellest, et tema sureb ka ära varsti? Või ta mõtles, et mina ka suren ära? Kas keegi mõtleb minu peale, et ma suren kunagi ära? Mismoodi oleks nii, et üldse ära ei sureks? Kuhu siis kõik need lähevad elama, kes ära ei sure? Kas see on üks suur maja? Kas mere saab kuivaks teha, et sinna saaksid minna kõik need, kes ära ei sure? Kas sinna loomi tohib võtta? Kes loomade peale mõtleb, kui nad ära surevad? Kas siis, kui sinu peale keegi ei mõtle, siis sa ei suregi ära? Ema ja isa, ärge mõelge enam minu peale, sest siis ma ei sure kunagi ära! Kas liblikad teavad juba hommikul, et nad surevad õhtul ära? Kas nad sellepärast ongi nii ilusad?

 

Teismelistele mõeldud ja Anna Marshalli samanimelisest lasteloost inspireeritud lavastus räägib lihtsas ja optimistlikus keeles elu paratamatusest. Ilma surmata ei saaks olla uusi inimesi, uut elu, uut armastust.

Vene Teatri näitlejad jagavad oma isiklikke kogemusi surmaga seonduvast, räägivad mälestustest ja kogemustest, kasutades tantsulist liikumist ja õhuakrobaatikat.