Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

Utoopia rannik. II osa. Laevahukk

Autor:
Tom Stoppard
Lavastaja:
Esietendus:
Esietendus 20. märtsil 2013 suures saalis
lavastus-pic

Kunstnik Pille Jänes (külalisena)
Kostüümikunstnik Reet Aus (külalisena)
Heliooja Jaak Jürisson (külalisena)
Valguskunstnik Rene Liivamägi (külalisena)
Tõlkinud Kalle Hein

Osades Mait Malmsten, Hilje Murel, Tiit Sukk, Märt Avandi, Ivo Uukkivi, Indrek Sammul, Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Jüri Tiidus Eesti Draamateatrist ja Elisabet Reinsalu, Priit Võigemast, Henrik Kalmet, Rain Simmul, Anu Lamp, Andrus Vaarik, Argo Aadli, Aleksander Eelmaa, Margus Tabor, Mart Toome, Anne Reemann, Epp Eespäev Tallinna Linnateatrist.

Eesti Draamateatri ja Tallinna Linnateatri ühistöös jõudis lavale Tom Stoppardi triloogia "Utoopia rannik" kaks esimest osa, selleks segasid teatrid trupid ja vahetasid lavastajad. Tallinna Linnateatris etendub näidendikolmiku esimene osa "Teekond" Priit Pedajase lavastuses, triloogia teist osa "Laevahukk" mängitakse Eesti Draamateatris Elmo Nüganeni lavastuses.  

"Laevahuku" peategelasteks on hiilgav plejaad 19. sajandi vene intellektuaale, kirjanikke ja ühiskonnategelasi, keda ahistab tsaar Nikolai I aegse sumbunud Venemaa õiglusetus – klassivahed, tsensuur, rõhumine, vägivald. Nende kirglikes filosoofilistes ja romantilistes aruteludes heiastub unistus paremast, õiglasemast maailmast. Ja õnnistavast armastusest. Sajandi keskpaigaks on nad aga kogenud, et ka suured Euroopa revolutsioonid ei muuda klassiühiskonna olemust ning ka eraelus on neid tabanud pettumused. Ja kaotused, surmaga silmitsi seismine.

Tegevus toimub ajavahemikul 1846 kuni 1852 Moskva lähistel mõisas, Saksamaal Salzbrunnis, Pariisis, Dresdenis ja Nizzas. "Laevahuku" keskne tegelane on Aleksandr Herzen, mõjukas vabamõtleja, toimetaja ja publitsist, kes elab pagulasena välismaal ja asutab Londonis vaba vene trükikoja ning annab välja almanahhi "Põhjanael" (Poljarnaja Zvezda) ning ajalehte "Tornikell" (Kolokol). Lisaks on teisigi ajaloolisi tegelasi, nagu Turgenev, Belinski, Bakunin, Marx jt. Tõsielusündmustele tuginev näidend on unistustest – nii ühiskondlikest kui ka isiklikest – ning hoolimata karidele jooksust ikkagi nende unistuste eest võitlemisest.