Lavastused

Nikolai Rimski-Korsakovi neljavaatuseline ooper
Ilja Tjumenevi libreto Lev Mei samanimelisele näidendile
Maailmaesiettekanne 3. novembril 1899 Moskvas S. I. Mamontovi Eraooperis

Dirigendid Jüri Alperten, Kaspar Mänd, Vello Pähn
Lavastaja Juri Aleksandrov (Peterburi Kammerooper)
Kunstnik Viktor Gerasimenko (Moskva Novaja Opera)
Valguskunstnik Ritšard Bukin
Rahvusooper Estonia orkester ja koor

Ühe tuntuma orkestriteose "Šeherezade" looja Rimski-Korsakov kirjutas viisteist ooperit. "Tsaari mõrsja" on neist tähelepanuväärsemaid. Selles on nii itaalia romantilise ooperi kui shakespeare’liku draama hõngu. "Tsaari mõrsjat" võib nimetada ajaloolis-olustikuliseks ooperiks. Siin pole vasturääkivusi ajaloolisele tõele ega fantastilisi elemente, mis tavaliselt on omased Rimski-Korsakovi ooperiloomingule. Ooperi muusika, eriti selle vokaalne külg, tõstab teose kõrgemale tavapärasest olustikudraamast ja annab talle tõelise traagilisuse, mis garanteerib teosele suure populaarsuse. Helilooja on ooperi loonud vokaalile keskenduvate itaalia numbriooperite eeskujul, kus oluline koht on peategelaste aariatel, ansamblitel ja koorinumbritel. Kõik Rimski-Korsakovi ooperid kuuluvad vene ooperiteatrite repertuaarivaramusse, kuid "Tsaari mõrsja" on üks väheseid, mis on võitnud endale koha ka Lääne ooperiteatrite lavadel.

"Tsaari mõrsja" tegevus hargneb Ivan Julma valitsemisajal. Tsaari ihukaitseväelane Grigori Grjaznoi on armunud kaupmees Sobakini kaunitarist tütresse Marfasse, too on aga Ivan Lõkovi mõrsja. Grjaznoi armuke Ljubaša mürgitab oma võistlejanna. Marfale on ka tsaar silma heitnud ja ta endale mõrsjaks valinud. Kui selgub, et Marfa on mürgitatud, teatab Grjaznoi, et süüdlane on Ivan Lõkov, kelle ta tsaari käsul tapab.