Eesti Teatri Agentuuri 2019. aasta näidendivõistluse võitjad

Esmaspäeval, 21. oktoobril kuulutati Tallinna Linnateatris välja Eesti Teatri Agentuuri 2019. aasta näidendivõistluse võitjad.

Eesti Teatri Agentuuri 2019. aasta näidendivõistlusel osales 78 näidendit, mille hulgast tegi oma valiku seitsmeliikmeline žürii, kuhu kuulusid lavastaja Andres Dvinjaninov, tõlkija Maima Grīnberga, näitlejad ja lavastajad Kersti Heinloo ja Karl Laumets, näitekirjanik Urmas Lennuk, stsenarist ja režissöör Moonika Siimets ning dramaturg Anne-Ly Sova.

Žürii otsusel anti välja esimene, teine ja kaks kolmandat preemiat ning kaks näidendit tõsteti esile äramärgituna:

I preemia (2500.-) Piret Jaaks „Siirderiitujad“

II preemia (2000.-) Veiko Märka „Lambasihver“

III preemia (á 1250.-) Mehis Pihla „Bладь и Миръ“ ja Urmas Alas „Pärandus“

Kadri Lepp „Astridi valss“

Piret Jaaks „Kas loomad oskavad loendada?“

Peapreemia saanud Piret Jaaksi näidend „Siirderiitujad“ on žürii sõnul vahendite poolest väga rikas lugu naisest, mehest ja nende saamata jäänud lapsest, milles juba autori kujundiloome on väärt omaette preemiat. Väga kerge, napp, dünaamiline ja võimalusterohke tekst, mis annab usku ning lootust, et maailm polegi veel parandamatult haige.

Teise preemia saanud Veiko Märka mononäidendis „Lambasihver“ saab sõna suurromaanis „Tõde ja õigus“ varju jäänud Oru perenaine – Lambasihver, kes teispoolsusest tänapäeva reinkarneerub. See on säravalt vaimukas lugu, mis mõnu ja lustiga põrmustab seniseid pühalikke ja tänagi au sees olevaid eestluse arhetüüpe.

Mehis Pihla aktuaalne ja julge apokalüptiline farss „Bладь и Миръ“ räägib Vladimir Putini õukonnast ning Eesti inimestest, kelle õuele Venemaa president ettekavatsetud lennuõnnetuse ettekavatsematul tagajärjel satub.

Urmas Alase krimi- ja põnevikusugemetega „Pärandus“ on tihe, vaimukas, liigutav ja ninapidi vedav lugu vananevast geipaarist, kelle uksele koputab äri- ja erasaladusi täis minevik.

Äramärgitud näidendis „Astridi valss“ loob Kadri Lepp tundliku mitmeplaanilise pildi väikelinna elust, kus argielu poeesias sulanduvad igatsus, huumor, valu, eneseiroonia ja see, mida on kõige raskem välja öelda. Lisaks peapreemiale otsustati ära märkida ka Piret Jaaksi düstoopiline näidend „Kas loomad oskavad loendada?“, mis on allegooriline lugu kliimaleppe ignoreerimisel tekkinud totaalsest riigist, vastupanust sellele ning ühismälu jõust.

„Seekordne näidendivõistlus oli nagu väga haralise võraga võimas tamm. Iga oks suundus rõõmsalt päikese poole. Lihtsalt mõni päike paistis ka põrgust. Kõik kuus võidunäidendit sirutusid igaüks ise suunda. Erinevad vormid, erinevad teemad, erinevad vahendid, aga kõiki neid võiks väärikalt teatrites lavastada. Võidutöö pakub sealjuures veel lavastajale ka väga põneva väljakutse,“ kõneles näitekirjanik Urmas Lennuk.

Tõlkija Maima Grīnbergat huvitasid lugema asudes kõige rohkem tänapäeva maailma poliitiliste, sotsiaalsete jm aktuaalsete teemade peegeldused või siis ajaloo uuestilugemised ja suhestumine tänapäevaga. „Seda kõike oli. Ja enamat veel, olmet, düstoopiaid, muinasjutte, laulumänge ... Konkurentsis võitsid need, kes olid osanud oma tööst terviku luua.”

„Kindlasti tasub lavastajatel ja teistel huvilistel lugeda ka neid näidendeid, mis esikuuikusse ei jõudnud, sest sealt leiab kahtlemata inspireerivad lugusid kõigis žanrites nii suurematele lavadele kui kammerlikematesse teatritesse. Mitmed lood, mis võistlusel osalesid, on kindlasti ka tugeva filmistsenaariumi potentsiaaliga,“ lisas stsenarist ja režissöör Moonika Siimets.

Eesti Teatri Agentuur korraldab näidendivõistlusi alates 1995. aastast.

Näidendivõistlusi toetab Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.

Lisainfot võistlus(t)e kohta saate Eesti Teatri Agentuuri koduleheküljelt www.teater.ee, helistades telefonil 628 2342 või kirjutades e-postil heidi@teater.ee (Heidi Aadma).

Foto: Rait Avestik