Korduma kippuvad küsimused

Autoriõigused

Kas kooliteatrid peavad draama- või muusikalietenduste tasuta esitamiseks luba küsima?

Eesti autoriõiguse seadus lubab hariduslikul otstarbel kooli ruumes ja kooliga seotud inimeste poolt teoseid kasutada autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata (AutÕS § 22). Teose vaba kasutus ei tohi vastuolus olla teose tavapärase kasutamisega ega kahjustada põhjendamatult autori seaduslikke huve. AutÕS § 22. Teose vaba avalik esitamine Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, kohustusliku äranäitamisega on lubatud teose avalik esitamine õppeasutustes vahetus õppeprotsessis nende asutuste õpetava personali ja õpilaste poolt ning tingimusel, et kuulajaskonna või vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse.

Kas huvikoolid peavad ka etenduste andmiseks luba küsima?

❯

Kui huvikoolid annavad avalikke etendusi, mis ei toimu kooli enda ruumides, kus publiku ring on laiem, kui vaid oma kooliga seotud inimesed (õpilased, õpetajad, lapsevanemad) või kuhu müüakse pileteid, siis tuleb teose kasutamiseks küsida luba ning maksta autoritasu.

Kuidas käituda kui teose tõlge on keeleliselt vananenud? Või ka kui teos on keeleliselt vananenud?

❯

Tuleks ühendust võtta tõlkija või autori esindajaga ning täpsustada, kui suures mahus kaasajastamist vaja on. Eelkõige tuleb lähtuda sellest, et teose (ka tõlke) muutmine ilma autori (sh ka tõlkija) loata ei ole lubatud. Tõlkijad on tihti ise valmis oma tõlke kaasajastama, aga neile peab selleks piisavalt aega jätma.

Kui suur on keskmiselt olnud välisautorite ettemaks?

❯

Välisautorite litsentsi ettemaksu suurus sõltub tavaliselt saali publikukohtade arvust, piletihinnast ja etenduste arvust. Professionaalsetes teatrites on ettemaksud keskmiselt vahemikus 1000–2500 eurot. Harrastajatele kohaldatakse enamasti ühekordset tasu etenduse pealt, aga vahel ka ettemaksu ja protsenditasu. Nii ühekordsed tasud kui ettemaksud harrastajatele jäävad enamasti vahemikku 200–800 eurot.

Kas teatriteose puhul harrastusteatri kategooriasse kuulumiseks peab olema Eesti Harrastusteatrite Liidu liige?

❯

Ei pea. Eesti Teatri Agentuuril on Eesti Harrastusteatrite Liiduga sõlmitud koostööleping, kus on paika pandud harrastusteatritele sobivad tasumäärad, mida praktikas kohaldatakse sõltumata sellest, kas teater kuulub Harrastusteatrite Liitu või mitte. 2022. a kehtivate piirmäärade järgi tuleks Eesti autorile tasuda ühekordne tasu 80 eurot, tõlkijale 35 eurot ning agentuurile vahendustasuks 10% kogusummast või minimaalselt 8 eurot. Kõik tasud on arvestatud kuni 10 etenduse andmiseks ja kui etendusi on plaanis rohkem, siis tasud kahekordistuvad kuni 20 etenduse peale jne.

Kuidas on lood teatriprojektidega, milles osalevad nii kutselised kui ka harrastajad? Kas on tähtis omandivorm?

❯

Teatri omandivorm ei ole tähtis, aga eeldatavalt peaks teater suutma end siiski määratleda professionaalse ehk kutselise teatri või harrastusteatrina. Viimastel aastatel on sagenenud kutseliste näitlejate ja harrastajate koostöölavastused, aga kehtiv praktika autoriõiguste saamisel arvestab siiski professionaale ja harrastajaid eraldi. Autoritasud on harrastajatele enamasti soodsamad, aga alati ka mitte.

Kes vastutab etenduse autoritasude eest külalisetenduse puhul? Kas trupp, kes etendust esitab või vastuvõtja?

❯

Eesti Teatri Agentuur sõlmib litsentsilepingu teatriga, kes lavastust esitab ning etendustele pileteid müüb. Kõigis lepingutes on tingimus, et teater ei tohi õiguseid edasi anda kolmandatele osapooltele, mis tähendab muuhulgas seda, et keegi teine peale teatri enda ei tohiks õiguste kasutamise eest piletitulu teenida. Kui festival, kultuurimaja vm vastuvõtja soovib ise pileteid müüa, siis peaks nii teater kui vastuvõtja agentuuriga ühendust võtma ning muutunud tingimustest teada andma. Kui erikokkulepet pole, siis lepingu täitmise ja võimalike rikkumiste eest vastutab igal juhul teater, kellele litsents väljastati. See kehtib ka välismaal antud etenduste kohta. Siin tuleb eraldi silmas pidada, et üldjuhul väljastab Eesti Teatri Agentuur litsentse Eesti territooriumil etendamiseks. Välismaal võib õiguseid esindada hoopis teine agentuur ning selle välja selgitamiseks tuleks enne välisreisi kindlasti ühendust võtta.

Kui kooliteatrid ei pea välismaise teose õppeprotsessiks ja omas koolis esitatava draama või muusikalise lavastuse (muusikali) tarbeks välismaiselt litsentsiagentuurilt luba küsima, siis kust nad saavad teoste materjalid (orig. stsenaarium või libreto, klaviir või partituur)?

❯

Draamatekstide kättesaadavusega ei tohiks probleeme olla. Neid saab küsida Eesti Teatri Agentuurist, laenutada raamatukogudest või vajadusel osta. Mis puudutab nüüd muusikale, siis klaviiri või partituuri saamiseks tuleb tõesti pöörduda õiguseid esindava agentuuri poole, sest noote ei tohi seaduse järgi paljundada isegi mitte isiklikuks otstarbeks. Õpilastele on tingimused enamasti soodsamad, aga tasu suurus võib siiski osutuda takistuseks, mistõttu tasub see varakult selgeks teha.

Kas isiklike õiguste ehk nime märkimisel võib kasutada eesnime(de) initsiaale (eriti kui on mitu eesnime) või peaks olema täisnimi (autori surmast üle 70 a)? Ja sama küsimus tõlkijate kohta, kelle surmast ei ole veel 70 a.

❯

Lavastuse plakatil, kavalehel ja muudes reklaammaterjalides tuleks nii autori kui tõlkija nime esitada täpselt sellisel kujul, nagu leping ette näeb. Kui lepingus ei ole initsiaale välja toodud, siis on korrektne kasutada täisnime. Juhul kui autori või tõlkija surmast on juba üle 70 aasta möödas, kehtib siiski tähtajatu kaitse teose autorsuse, autori nime, autori au ja väärikuse ning teose pealkirja osas (AutÕS § 44).

Kas tõlke loomiseks subtiitrite kujul on vaja proosateoste katkendite ning luuletuste autoritelt eraldi lube?

❯

Jah. Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest (AutÕS § 13 lg 1). Erandiks on teose vaba kasutuse võimalused, mis on loetletud AutÕS IV peatükis, aga ka need kehtivad tingimusel, et kasutus ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ning seejuures ei kahjustata põhjendamatult autori seaduslikke huve.

Kelle poole pöörduda, kui soov hakata looma uut muusikalist lavastust ja sooviks kaasata mõnd professionaalset stsenaristi?

❯

Võib pöörduda Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu poole - info@eldliit.ee

Kas igasuguse tsiteerimise puhul on soovituslik hankida load autoritelt nii tavalise etendustegevuse kui ka salvestuse veebis näitamise jaoks?

❯

Vabalt võib tsiteerida ehk motiveeritud mahus teise autori sõnu või teksti autentselt edasi anda kriitikas ja ülevaadetes teaduslikul, hariduslikul ja informatsioonilisel eesmärgil. Sõnalavastuses teiste autorite tsiteerimine ei lähe vaba kasutuse alla ja selleks tuleb saada luba tsitaadi autorilt (või tema õiguste omajalt). Ja kui vastav lavastus tehakse ka veebis üldsusele kättesaadavaks, siis peab tsitaadi autorilt saadav luba hõlmama ka seda kasutust. Kui isik, keda tahetakse tsiteerida, on surnud enam kui 70 aastat tagasi, siis on tema teosed juba autoriõiguse kaitse alt väljas, mis tähendab, et selle autori teoseid võib vabalt kasutada.

Meemid ehk internetis n-ö kollektiivselt teadmata autorite poolt kollaažimeetodil loodud teosed ja nende kasutamine veebis näidatavas lavastuse salvestuses – kuidas nende puhul õigustega on?

❯

Autoriõiguse seadus ei keela autoriõigusega kaitstud teoste kasutamist karikatuuris, paroodias ja pastišis sel eesmärgil motiveeritud mahus. Järelikult võib erinevaid meeme internetis jagada. Mitmed ettevõtted on hakanud aga meeme enda huvides ära kasutama oma toodete reklaamimise eesmärgil. Seega kui meeme hakatakse kasutama ärilisel eesmärgil, siis ei lähe see enam vaba kasutuse alla. Ka meemide kasutamine lavastuses ei vasta nende tavapärasele kasutusviisile ning autor, kelle teost on kasutatud meemi loomisel, võib nõuda vastava meemi eemaldamist lavastusest.

Küsimus proosateoste katkendite, luuletuste ning visuaalteoste nagu illustratsioonid, fotod kasutamise kohta lavastuses, mis on omaette suurem iseseisev tervik, mitte ei põhine ainult ühel-kahel teosel – kas sellise lavastuse salvestuse veebis näitamiseks on vaja kõigi autorite ja tõlkijate lube? Kas mingid tasud kohalduvad?

❯

Vahet ei ole, kas vastavat lavastust etendatakse teatris publikule või tehakse lavastus veebis üldsusele kättesaadavaks – luba lavastuses sisalduvate teoste kasutamiseks tuleb nende teoste autoritelt (või õiguste omajatelt) igal juhul saada. Autoritele (või nende õiguste omajatele) makstava tasu suurus oleneb sellest, kas inimesed saavad lavastust näha ainult veebis või ka teatris ja kas tasu eest või tasuta.

Näidendite­laenutamise Ligipääsu­taotlus

Tähelepanu!

Autoriõigused

Näidenditelaenutamise
Ligipääsutaotlus