Draamateatris avati Gerd Neggole pühendatud fotonäitus
10.11.2021 11:43
Eesti Draamateatri Maalisaali fuajees on üleval Gerd Neggole pühendatud fotonäitus „Gerd Neggo. "Tants üksnes on suverään"". Näitus tutvustab Eesti varase moderntantsu ühe silmapaistvama esindaja 1920. aastate tantsuloomingut. Näitusega tähistatakse 130 aasta möödumist koreograafi sünnist.
Gerd Neggo (1891–1974) tegevus tantsija, koreograafi ja pedagoogina algas Eestis 1924. aastal. Samal aastal algas tihe koostöö Draamastuudio teatrikooli ja Draamastuudio Teatriga (tänane Eesti Draamateater), 1926 avas ta omanimelise tantsu-stuudio. Neggo õpilaste hulka kuulusid mitmed tulevased tantsuõpetajad, tantsustuudiote juhid ja tantsijad, teiste seas Ida Urbel, Helmi Tohvelman, Boris Blinov, Geeni Raudsepp, Edith Oltorp, Senta Ots, Salme Reek.
Neggo loominguga seoses meenub harilikult 1934. aastal „Kalevipoja“ ainetel loodud süit. Tema 1920. aastate tantsu-loomingut, millest suure osa moodustasid soolotantsud, tuntakse see-eest vähem. Täheldatav oli Rudolf von Labani mõju Neggo loomingule. Labanit peetakse üheks Euroopa moderntantsu rajajaks, eestlanna kuulus tema õpilaste ja tantsijate hulka aastatel 1921–1924. Neggo eesmärk 1920. aastatel oli, sarnaselt Labanile, suveräänne ja puhas tantsukunst: tants, mis oleks vaba „mittetantsulistest“ elementidest. „Tants üksnes on suverään,“ kuulutas Neggo 1927. aastal Päevalehes.
Näitus „Gerd Neggo. "Tants üksnes on suverään"“ tutvustab koreograafi vaba ja sõltumatut tantsuloomingut läbi fotokunsti. Sellega soovitakse ühtlasi esile tõsta tantsufotograafiat – valdkonda, mis on Eesti kultuuriloos vähe tähelepanu pälvinud. Näitusel eksponeeritavate fotode autorid on vennad Parikased, Karl Akel ja Aleksander Teppor. Fotod pärinevad Ajaloomuuseumi, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Rahvusarhiivi kogudest.
Näituse idee autor on Anne-Liis Maripuu (Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus, Tartu Ülikool), kujundaja Margit Kuus (Kuressaare Ametikool), fotosid töötles Mari-Liis Nellis (Kuressaare Ametikool).
Näituse korraldajad on Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus, Kuressaare Ametikooli Disaini-majakas, Ajaloomuuseum. Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Saaremaa vald, Karli Foto.
Näitust eksponeeritakse Eesti Draamateatris 9.11.2021–9.05.2022;
Kuressaare Kultuurikeskuses maist juulini 2022;
Vanemuise väikeses majas septembrist 2022 jaanuarini 2023.